Antimaskerite protestid Tallinnas on märgilise tähendusega, sest kõik viitab, et just näo varjamisest saab 21. sajandi meeleavalduste keskne küsimus. Totalitaarsetes režiimides see nii juba on. Hong Kongis kasutasid võimud näotuvastustehnoloogiaid meeleavaldajate kindlaks tegemiseks ja karistamiseks, Myanmaris toimub see praegu. Valgevenes aga üritati näotuvastust režiimi vastu pöörata, kui protestijad püüdsid tehnoloogia abil maskis märulipolitseinike nimesid kindlaks teha.
Moskva metroo alustas näotuvastustehnoloogia testimisega eelmise aasta septembris. Süsteem võimaldab reisijatel tasuda sõidu eest kontaktivabalt — masin tunneb näo ära ning piletiraha läheb pangakontolt automaatselt maha.
Näotuvastussüsteemi juurutamisega on ametis ei keegi muu kui Loksalt pärit ning Eestis transiidiärimehena tuntud Maksim Liksutov, kes viimased üheksa aastat teenib leiba Moskva aselinnapeana transpordialal. Liksutovi kinnitusel suudab metroodes kasutatav tehnoloogia isiku kindlaks teha ka näomaski tagant. Võimude teatel on süsteem juba aidanud ka kinni pidada 900 kahtlusalust.
USA kunstniku, režišööri ning kirjaniku Zach Blasi loodud mask projektist Facial Weaponization Suite (2014).
Mugavamast reisimisest räägitakse Prantsusmaalgi. Sealne kaitsetööstusgigant Thales on tehnoloogiat juurutanud juba Pariisi CDG lennujaamas. Oma kodulehel kõneleb Thales võimalusest linnapildist süsteemi abil leida eksinud lapsi, meeltesegaduses vanainimesi või inimkaubanduse ohvreid. Suurimat potentsiaali näeb ettevõte aga loomulikult terrorismi tõkestamisel ning kuritegude uurimisel. Thales soovitab kombineerida näotuvastuskaameraid droonidega, millel on kaabli abil püsiv elektriühendus.
Parajasti sõjaväelist riigipööret läbi elavas Myanmaris juurutatakse näotuvastustehnoloogiat ilma vaseliinita. Võimule tulnud hunta on otsesõnu tõotanud protestijatele kuulid pähe lasta ning tegeleb lisaks lubaduse täitmisele ka kaamerate paigaldamisega linna. Süsteemi tarnib neile Huawei. Just hiinlased on esirinnas näotuvastustehnoloogia rakendamises tehnototalitarismi teenistusse.
Adam Harvey droonivastane burka (2012). Mõeldud varjama kandjat soojuskaamerate eest.
Hong Kongi mässude ajal ründasid protestijad kaameraid laseritega lootuses sensoreid läbi kärsatada. Samuti rikuti neid aerosoolvärvidega. Ka võimud vastasid kaamerate mahakukkumisel värvimisega — protestidel osalejaid pritsiti määriva mögaga, hiljem võeti plekiliste riietega hongkonglased kinni. Turvakaamerate füüsiline rikkumine tundubki tõsiseltvõetavaim viis näotuvastuse vastu võitlemiseks.
