Näod ja meeleavaldused. Maskivastaste viimased päevad

Foto: Zach Blas / Adam Harvey / HKU Design, Jip van Leeuwenstein
Copy

Antimaskerite protestid Tallinnas on märgilise tähendusega, sest kõik viitab, et just näo varjamisest saab 21. sajandi meeleavalduste keskne küsimus. Totalitaarsetes režiimides see nii juba on. Hong Kongis kasutasid võimud näotuvastustehnoloogiaid meeleavaldajate kindlaks tegemiseks ja karistamiseks, Myanmaris toimub see praegu. Valgevenes aga üritati näotuvastust režiimi vastu pöörata, kui protestijad püüdsid tehnoloogia abil maskis märulipolitseinike nimesid kindlaks teha. 

Moskva metroo alustas näotuvastustehnoloogia testimisega eelmise aasta septembris. Süsteem võimaldab reisijatel tasuda sõidu eest kontaktivabalt — masin tunneb näo ära ning piletiraha läheb pangakontolt automaatselt maha.

Näotuvastussüsteemi juurutamisega on ametis ei keegi muu kui Loksalt pärit ning Eestis transiidiärimehena tuntud Maksim Liksutov, kes viimased üheksa aastat teenib leiba Moskva aselinnapeana transpordialal. Liksutovi kinnitusel suudab metroodes kasutatav tehnoloogia isiku kindlaks teha ka näomaski tagant. Võimude teatel on süsteem juba aidanud ka kinni pidada 900 kahtlusalust. 

Foto: Zach Blas

USA kunstniku, režišööri ning kirjaniku Zach Blasi loodud mask projektist Facial Weaponization Suite (2014). 

Mugavamast reisimisest räägitakse Prantsusmaalgi. Sealne kaitsetööstusgigant Thales on tehnoloogiat juurutanud juba Pariisi CDG lennujaamas. Oma kodulehel kõneleb Thales võimalusest linnapildist süsteemi abil leida eksinud lapsi, meeltesegaduses vanainimesi või inimkaubanduse ohvreid. Suurimat potentsiaali näeb ettevõte aga loomulikult terrorismi tõkestamisel ning kuritegude uurimisel. Thales soovitab kombineerida näotuvastuskaameraid droonidega, millel on kaabli abil püsiv elektriühendus. 

Parajasti sõjaväelist riigipööret läbi elavas Myanmaris juurutatakse näotuvastustehnoloogiat ilma vaseliinita. Võimule tulnud hunta on otsesõnu tõotanud protestijatele kuulid pähe lasta ning tegeleb lisaks lubaduse täitmisele ka kaamerate paigaldamisega linna. Süsteemi tarnib neile Huawei. Just hiinlased on esirinnas näotuvastustehnoloogia rakendamises tehnototalitarismi teenistusse. 

Foto: Adam Harvey


Adam Harvey droonivastane burka (2012). Mõeldud varjama kandjat soojuskaamerate eest.

Hong Kongi mässude ajal ründasid protestijad kaameraid laseritega lootuses sensoreid läbi kärsatada. Samuti rikuti neid aerosoolvärvidega. Ka võimud vastasid kaamerate mahakukkumisel värvimisega — protestidel osalejaid pritsiti määriva mögaga, hiljem võeti plekiliste riietega hongkonglased kinni. Turvakaamerate füüsiline rikkumine tundubki tõsiseltvõetavaim viis näotuvastuse vastu võitlemiseks.

Sest nagu Liksutov väitis, jääb maskidest tõenäoliselt väheks. Võimekamatele süsteemidele piisab üksikutest andmepunktidest silmade, nina ning huulte piirkonnas, et isik registriandmetega kokku viia. Ka mulluste Valgevene meeleavalduste ajal kogus tuntust tarkvara-arendaja Andrew Maximov, kes väitis, et on oma rakendusega tuvastanud mitme maski taha peitunud märulipolitseiniku identiteedid. 

Foto: Jip van Leeuwenstein


Hollandi kunstiku Jip van Leeuwensteini loodud privaatsusmask.

Asjatundjad on Maximovi arendatud tarkvara võimed küll kahtluse alla seadnud, teadaolevalt kasutavad riigid aga kraadivõrra kõvemaid algoritme. Lisaks nägude tuvastamisele analüüsitakse ka kõnnakut ning kaalu, vererõhu, pulsi ja muude biomeetriliste näitajate andmeid. Mistõttu võib eeldada, et enamik näotuvastustehnoloogia-vastastest aksessuaaridest kuulub pigem moe kui kodanikuvastupanu sfääri. Seda enam, et Hong Kongi rahutuste ajal keelasid võimud näo varjamise ning asusid üleastujaid usinasti arreteerima. 

Foto: Kneron

3D-prinditud mask. Puhas lapsepõlvetrauma-materjal. 

Kõige praktilisema lahendusena (ja sellisena, mis suurima tõenäosusega tuleb ka õudusunenägudesse painama) paistab seni silma suund kasutada 3D-printerite abil loodud valenägusid. Tehisintellekti-uurijad ettevõttest Kneron suutsid üle-eelmise aasta lõpus nõnda ära petta mitmete suurarendajate näotuvastussüsteeme. Kuid suuri lootusi ei maksa hellitada siingi. Arenenumate sensoritega süsteemid on kuuldavasti juba õppinud prinditud maske päris nägudest eristama.  

Autor on toimetusele teada. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles