Aeg-ajalt levivad meedias moelainena imelikud värdžanrid, mida ajakirjanduse õppetoolis tõenäoliselt ei õpetata. Näiteks alles hiljaaegu tüütas mind žanr nimega "Südantlõhestav video." Tavaliselt leidis seal kadumaläinud peni paari aasta pärast peremehe taas üles, lakkus videos peremehe nägu ja kõik. Veel on meediaveergudele reporteri, kolumnisti ja intervjueerija kõrvale ilmunud selline kahtlane tegelane nagu ekspert. Googeldage näiteks sõna kehakeeleekspert. Julm! Viimase aja lainetusena on jõudnud veergudele ka selline asi nagu ekspertidest koosnev faktikontroll, proovin seda siinkohal kasutada ja võtan aluseks 2,57 promillise joobega autoroolist eemaldatud teletähe Maire Aunaste väited.

1. Pärast paari klaasi džinntoonikut ei ole vaja autosse hüpata

Kiiranalüüs.

Esiteks: 67 aastane ja 2,57 promillises joobes Aunaste kindlasti ei hüpanud autosse. Sellises soliidses eas daamid lihtsalt väga ei hüppa enam.

Teiseks: autos on tavaliselt viis istekohta ja ainult üks, rooli tagune, autojuhile kuuluv, on see, kuhu kindlasti ei oleks vaja olnud maanduda. Raskes joobes isik võib ees kõrval istudes juhile külje pealt peale vajuda, seega olen nõus, et juhi kõrvalistmele polnuks ka tõepoolest mõistlik hüpata. Aga taga on kolm turvavööga kinnitatavat istekohta, milledesse raskes joobes hüppamine ei oleks endale ega teistele ohtlik.

Lisaks ärgem unustagem pagasnikut. Kui Maire oleks pärast „paari klaasi" džinntoonikut pagasnikusse välja magama hüpanud, oleks ta Maalehe töökoht praegu alles.

Aga väide oli, et pärast paari klaasi džinntoonikut ei ole vaja autosse hüpata. Kui tegemist pole lahtise veoautoga, siis ka mina ei soovitaks seda.

Õige!

Eraldi teemana oleks huvitav, mis džinntoonik see oli, mis kahe klaasiga 2,57 promilli välja andis. Hoiab proua äkki puhast džinni tühjas toonikupudelis?

2. Enam hullemaks minna ei saa

Väga lahtise suu ja pohmellis peaga antud väide. 2,57 pole veel mingi inimvõimete piir. Meenub üks viie promilliga roolist eemaldatud lätlane. Proua Aunaste mõlkis parklas kergelt ühte autot, inimkahjud jäid ära, seega ei hakka rääkimagi, mis oleks kordades hullemad stsenaariumid.

Vale!

3. Joobnuna ma autorooli enam ei istu

Enne "hüppas", nüüd juba väidab ise ka, et istus. Olgu, siinkohal tuleb eelkõige Mairele endale lahti seletada, miks alkohoolik üldse joobes peaga rooli istub. Proual endal pole see samuti esimene kord täis peaga roolis tabatud olla, seega pole täis peaga rooli taha istumine mitte otsus vaid väljakujunenud sõltuvuskäitumine. Seega: see, mida sa kaine peaga väidad, ei maksa makroniaukugi – kui jood edasi, sõidad ka täis peaga edasi. Paarist täis peaga sõidetud korrast pole ka mõtet rääkida, onju, politseid pole meil igal sammul. Selleks, et kaks korda vahele jääda, tuleks mitukümmend korda või rohkem täis peaga süütevõtmega lukuaugule pihta saada.

Vale!

4. Mul on hinges piinlikkustunne ja kahetsen

Loogiline!

5. Ja et nii naiivseid ja rumalaid otsuseid üks vana inimene ikka veel teeb

Jällegi – alkoholism ei ole otsus, see on sõltuvus. Alkohoolikule on omane sõltuvuskäitumine ja see ei sõltu kuidagimoodi alkohooliku otsustusvõimest ega tema east.

Vale!

6. Seda ma võin küll lubada, et sellelel teemal ma räägin elus viimast korda

Kõlab nagu inimene on otsustanud vabasurma minna. Pole vaja! Mine parem Anonüümsetesse Alkohoolikutesse. Seal on meedia- ja muid tähti jalaga segada, kes ainult sellest räägivadki. Lähed sinna, ütled, et oled Maire, alkohoolik ja sealtmaalt, kus sa seda tunnistama hakkad, võibki paremaks minna. Aga jah, sa ei saa kuidagi lubada, et sa sel teemal elus viimast korda rääkisid.

Vale!

7. Tõesti, mul pole midagi öelda

See kõlab hästi. Polegi midagi öelda. Samas pole ka vaja midagi öelda. Pole ka vaja end süüdi tunda, alkoholism ei ole kuidagi süüpõhine asi. Häbi? Mul küll Aunaste pärast häbi ei olnud. Paha lugu, aga täiesti tavaline asi. Pigem on veidi piinlik Maalehe peatoimetaja pärast, kes selle asemel, et inimesele abikätt ulatada, ta lahti lasi. Kuna Aunaste on tuntud inimene, anti sellega teistele sõltlastele massiivne sõnum, et pange endid põlema. Seni, kuni alkohol on meie kultuuriruumi osa, on seda kahjuks ka alkoholitarbimise kõrvalnähud – võtke või jätke.

Alkoholisimiga saab tegeleda, load võib ära anda ja auto võib maha müüa. Aga täis peaga autorooli mitte ronimise sõltuvuskabinette pole veel olemas.

Õige!

Arvamusloo autor on toimetusele teada.