Märgimaailma millimeetrite mängus pettur peale ei jää

Foto: Kostmo, Public Domain, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=10573456
Jete-Ri Jõesaar
Copy

CE-märgis teatab, et tootja on toodet hinnanud ning järeldanud, et toode vastab Euroopa Liidu ohutus-, tervise- ja keskkonnakaitsenõuetele. Kujuta aga ette, et ostad kiivri ning märkad, et oot-oot, see CE ei ole nagu mõni teine CE. Sel juhul võib tegemist olla CE-märgise kurikavala kaksiku China Exporti märgisega.

Päris ühe munaraku kaksikud nad pole, kuid treenimata silmale täitsa ühesugused. Vahe on vaid millimeetrites. CE-märgise puhul on tähed ühekõrgused ja vähemalt viie millimeetri suurused. China Exporti puhul on märgise tähtede välimus sama. Ainus erinevus - poolringi kujulised C ja E on üksteisele veidikene lähemal. Justkui tahaks C-täht E-tähte spoonima hakata. Kõlab nunnult, kuid võib panna tarbijat alusetult mõnd toodet usaldama.

2008. aastal aga kui vale-CE jutt tekkis, otsustas Euroopa Komisjon, et vale-CE pole mitte kaugeltki China Export, vaid lihtsalt valesti kirjutatud CE-märgis. Praeguste internetiotsingute põhjalt aga nähtub, et siiski on CE-märgis China Exporti tähistajana levinud. Samuti ei saa olla alati 100 protsenti kindel, et CE-märgis ka ise lubatud garantii annab, kuna toote hindamise eest vastutab tootja ise.

CE-märgise (vasakul) ja China Exporti (paremal) märgise vahe on vaid mõned millimeetrid.
CE-märgise (vasakul) ja China Exporti (paremal) märgise vahe on vaid mõned millimeetrid. Foto: Internet

Tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve ameti sõnul ei ole CE-märgis üldsegi tarbijatele mõeldud ega näita toote kvaliteeti, ohutust ega päritolu. TTJA pressiesindaja Airi Ilisson selgitas, et märgis on mõeldud järelvalveasutustele ning CE-märgis kinnitab toote vastavust nõuetele, kuid ei taga tarbijale midagi. Näiteks mootorsaag - turule tulles on sellel kõik ohutusnõuded täidetud, kuid kui tarbija kasutab seda valesti või eemaldab ohutust tagavad elemendid, siis muutub saag ohtlikuks. Kvaliteeti ükski õigusakt ega standard ei käsitle ning seega ei saa ükski märgis seda kinnitada. Samuti ei ole CE-märgis Euroopa Liidu toodete spetsiifiline: toode võib olla valmistatud väljaspool ELi, kuid ELis müügile tulles vajab see siiski CE-märgist.

CE märgise lisamine pole kohustulik kõikide toodete puhul. Tooted, mille puhul CE märgis on nõutud, on:

  • mänguasjad, näiteks nukud, savi, legod jne;
  • masinad, näiteks pakkemasinad, metallipress, mikser, akutrell jne;
  • elektriseadmed, näiteks adapterid;
  • elektroonilised seadmed, näiteks arvutid, telefonid, ;
  • isikukaitsevahendid, näiteks kiivrid, kindad, saapad, sukeldumisvarustus;
  • surveseadmed;
  • meditsiiniseadmed, näiteks südamemonitorid,;
  • in vitro diagnostika meditsiiniseadmed;
  • gaasiseadmed, näiteks pliidid, ahjud;
  • lihtsad surveanumad;
  • liftid;
  • väikelaevad;
  • plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavad seadmed ja kaitsesüsteemid;
  • mitteautomaatkaalud;
  • inimeste transportimiseks mõeldud köisteepaigaldised;
  • ehitustooted, näiteks uksed, aknad, tsement;
  • tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalid;
  • kuumaveeboilerid;
  • mõõteseadmed.

CE-märgise paigaldamine tootele, kus seda olema ei pea või olla ei tohi, on märgise väärkasutus. “Niisama toreduse pärast igale tootele CE-märgist kinnitada ei tohi,” edastas TTJA pressiesindaja. “CE-märgise kinnitamisega tootele annab tootja teada, et toode vastab kõigile kehtestatud nõuetele ning võtab selle eest ka vastutuse.”

Nii nagu niisama CE-märgise kasutamine ja selle valesti märkimine on ka CE-märgise China Exporti märgisega asendamine keelatud. “Kui CE-märgis on ebaõigesti või eksitavalt kinnitatud, sealhulgas selle kuju ja proportsioone on muudetud (nagu näiteks „China Export“ märgisel), on tegemist nõuetele mittevastava tootega, ja see annab järelevalveasutusele aluse toode turult kõrvaldada,” edastas tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve ameti (TTJA) pressiesindaja Ypsilonile.

China Export märgis on kui CE märgise kuri kaksik.
China Export märgis on kui CE märgise kuri kaksik. Foto: Ypsilon

TTJA on enda sõnul “Eesti kõige suurema pädevusega turujärelevalveasutus” ning teeb igapäevaselt järelvalvet CE-märgise õige kasutamise üle. Märgi vale kasutamine annab järelevalveasutusele signaali, et tootega ei pruugi kõik korras olla, sellel võib olla ka teisi puudusi ning on põhjust selle üle järelevalvet teha, kirjutas TTJA pressiesindaja. Järelevalve põhineb nii kaebustel, vihjetel, riskihindamisel kui ka õnnetuste analüüsimisel. Peamiselt tähendab järelvalve tegemine lihtsalt toote turult eemaldamist. China Exporti märgist esineb Eestis TTJA sõnul vähesel määral.

A teised märgised?

Fairtrade märgis oma täies hiilguses.
Fairtrade märgis oma täies hiilguses. Foto: Fairtrade Eesti

Iga laialt kasutatava märgise puhul tuleb on selle tootele saamiseks vaja läbida protseduure ning esitada suurtes kogustes paberimajandust. Sellegipoolest pole petturlusest puutumata ka teised märgised. Kui CE-märgis on eelkõige turujärelvalveasutustele mõeldud, siis ülemaailmselt tuntud ja kasutatud Fairtrade märgis on otseselt suunatud tarbijale. Märgis kinnitab, et arengumaade väiketalunikud saavad toote eest vähemalt miinimumhinda, töötajad inimväärset palka ega toodete toomiseks pole kasutatud laps- või orjatööjõudu. Samuti annab märgis kinnitust, et toode on toodetud keskkonnasäästlikult. Märgise lubadused on üllad, kuid on ka inimesi, kes neid väärtusi ei austa, ning otsustavad tarbijat petta. Nii mõnedki välismaised meediaväljaanded on kirjutanud, et Fairtrade märgise valesti kasutamise taga võib olla tootjate soov rohkem tulu teenida

– tarbijad on üldiselt valmivad maksma rohkem raha, kui nad arvavad, et tegemist on tootega, millele kulutatud raha nende endi väärtusi edasi kannab.

Juhtumeid Fairtrade märgise valest kasutusest on olnud ka Eestis, kinnitas Õiglane Kaubandus Eestis müügi- ja ärisuhete spetsialist Jana Jesmin. “Harvem sihilikult, enamasti pigem teadmatusest või valesti mõistmisest,” sõnas ta. “Sellist märki ise oma tootele panna ei tohi ja iga toode märgistatud Fairtrade tooteks ka ei sobi. Karmid tingimused on märgise usaldatavuse tagamiseks väga olulised.” Fairtrade märgise õiget kasutust kontrollib märgise väljaandja ise, mitte TTJA või muu järelvalveorgan. “Kui märgise vale kasutus on uuritult tuvastatud ja tõestatud, võetakse märgise kasutajaga – toote tootja, brändi omanikuga – otse ühendust ja püütakse koos lahendus leida,” rääkis Jesmin. Kui sellest ei piisa, kutsutakse appi ka juriste, kuid alati teavitatakse toote edasimüüjaid, kes tooted tavaliselt väga kiiresti lettidelt eemaldavad. “Keegi edasimüüjatest lihtsalt ei soovi oma mainet väärmärgistatud kauba müümisega kahjustada,” sõnas Jesmin.

Pääsukesemärk ehk "Tunnustatud Eesti maitse" märk.
Pääsukesemärk ehk "Tunnustatud Eesti maitse" märk. Foto: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) välja antava pääsukesemärgi puhul aga pole olnud juhtumeid, kus tootja seda omavoliliselt kasutab. Selleks on märgi kontroll liiga õhukindel. Pääsukesemärk ehk “tunnustatud Eesti toidu” märk antakse vaid neile toiduainetele, mille põhitooraine on 100 protsenti Eesti päritolu ning mis on läbinud üle 40 eksperdist koosneva komisjoni laboratoorse ja sensoorse hindamise. Lisaks sellele peab tootja esitama arve või lepingu, mis kinnitab toorainete päritolu. Märk on mõeldud põhiliselt tarbiijale, kuid on ka mõnus enesekindluse kergitus tootjale, et tema toode on tunnustuseks piisavalt kvaliteetne, rääkis EPKK avalike suhete juht Malle Lind.

Kuid see pole veel kõik! EPKK teostab iga natukese aja tagant ka järelhindamisi, kus eksperdid ilma ette teatamata tootmispaika sisse sajavad ning kõike asjakohast kontrollima kukuvad. See on see koht, kus tootja võib päeva pealt märgist ilma jääda, rääkis Lind. Näiteks kui eksperdid tuvastavad, et märki kandva toote kvaliteet on alanenud või lausa halb, siis võetaks märk ära. Nii lihtne see ongi. Ja tuleb välja, et märgimaailmas petta ei tasu – sellega kaotad nii tarbija, märgiste väljaandjate kui toodete edasimüüjate usalduse ja austuse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles