Kaitseta seks on üks keerukas riskikäitumise vorm, sest see polegi alati seda. Kaitsevahenditeta seksimine on peamine viis, kuidas inimkonda elus hoida, ning võimalus seks veelgi intiimsemaks muuta. Riskikäitumiseks muutub kaitseta seks aga siis, kui seda tehakse mitmete partneritega, tagajärgi teadmata või neile mõtlematagi. Selle muudab ohtlikuks tegevuse kontekst.

Kaitseta seks võib olla üks tõeline Pandora laegas. Planeerimata rasedus on üks tagajärg, kuid üllatusi võib selle järel olla küll ja veel. Alates kolenimelistest gonorröadest ja klamüüdiatest ning lõpetades HIV-iga. Kui raseduse vältimiseks on teisigi meetodeid, siis seksuaalsel teel levivate haiguste puhul on lihtsaim kaitsevahend vana hea kondoom, nii selle klassikaline tuubjas versioon kui ka lapik suukondoom (ingl k “dental dam”). Neist esimest saab ka tanklast või väikelinna õlu-ja-jäätis-poodidest, kuid viimane näib Eestis olevat tundmatu kaup. Vähemalt selle seksuaalse otstarbega versioon, hambaravi jaoks mõeldud suukondoomile sarnaseid Kofferdami kumme leiab aga lihtsamalt.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli vanemõpetaja Tiivi Pihla rääkis, et Eestis on riikide võrdluses noorte seksuaaltervise statistikanäitajaid vaadates olukord küllaltki hea ja Eestit tuuakse ka sageli eeskujuks just koolides kohustusliku seksuaalhariduse ja samas ka noortenõustamiskeskuste võrgustiku osas. Aastal 2017 läbi viidud uuringust “Eesti täiskasvanud elanikkonna seksuaalkäitumine” selgus, et juhupartneriga vahekorras olnutest kasutasid kondoomi vähem kui pooled ning püsipartneriga küsitletute seas jäi kondoomi kasutus alla 20 protsendi. Uuringust nähtus ka see, et kondoom on eestlaste seas eelkõige rasestumisvastane vahend – seksuaalsel teel levivate haiguste leviku vältimiseks kasutasid kondoome vaid neljandik küsitletutest. Seda peegeldab ka statistika, kuna abortide arv on viimase 20 aasta jooksul vähenenud üle poole võrra, ka HIVi diagnoosid on poole võrra vähenenud, aga muud seksuaalselt teel levivad haigused on teinud comebacki. Tervise Arengu Instituudi andmetel kasvasid näiteks süüfilise ja gonorröa juhud 2018. ja 2019. aasta võrdluses kaks korda. Kui seksuaaltervisealane info peaks idee poolest kõigil koolis kätte antud, siis kus on viga?

Pihla tõi välja, et seksuaalharidus ei ole alati reaalselt rakendatud, on ebapiisav või ebajärjepidev. Paljudel õpetajatel võib olla ebakindlus teemade käsitlemisel või pole neil piisavalt ettevalmistust, näiteks teadmist ka teistest sugulisel teel levivatest haigustest hoidumiseks mõeldud kaitsevahenditest peale tavalise kondoomi. Aga isegi siis, kui koolist on kätte saadud esmaklassiline seksuaalharidus, ei ole garantiid, et neid teadmisi päris-elus ka rakendatakse. Siin võib mängida rolli see, millised on kujundatud ja kujunenud väärtushinnangud, inimese minapilt, hoiakud iseenda ja teise õiguste, tervise ja ka turvalisuse piiride osas – kui pole väga selgeid iseennast austavaid ja hoidvaid piire, siis on raske neid ka teistelt nõuda ja raske on ka ise järgida teiste piire. Pihla sõnul saab positiivse minapildi, väärtushinnangute ja hoiakute kujundamine alguse ikka lastetoast ning kui mitte sealt, siis lasteaiast. Tagantjärele ehk täiskasvanueas on kvaliteetsele seksuaalharidusele ligipääs veel piiratum. Seetõttu on oluline pakkuda eakohast seksuaalkasvatust juba alates eelkoolieast, mis tähendab sisult justnimelt keha-, tunde- ja turvalisusekasvatust.

Siiski ka kõik pole õpetatav, sest rolli mängib ka iseloom. Üks 2002. aasta uuring leidis, et inimesed, kes on ärevamad ja lihtsamini emotsioonidest ülekoormatud, panevad end suurema tõenäosusega riskiolukordadesse. Seda aga mitte selleks, et seksuaalset olukorda intiimsemaks muuta, vaid selleks, et saada mingitki leevendust oma igapäevasele emotsionaalsele raskusele läbi seksist tuleva rahulolu.

Väljaspool koole ja lastetubasid on mõju- ja eeskujufaktoreid teisigi. Mitmed uuringud on leidnud, et kondoomi kasutamine pornovideos viib laiema kondoomikasutuseni selle vaatajate seas ning vastupidi – kondoomi kasutamata jätmine pornos võib selle vaatajaid viia ka ise kasutusest loobuma.

Mõnikord tehakse otsus harrastada kaitseta seksi põhinedes stereotüüpsetele arvamustele kaitsevahendite kasutusmõju kohta. Näiteks võidakse väita, et kondoomi kasutamine vähendab tundlikkust, jättes kõrvale selle, et kondoomi kasutamine võib olla ka lõbus (vt ka helendavad või maasika-, banaani-, tuttifruttimaitselised kondoomid) ja samuti võtta vahekorralt pinget ära - tegevuse järel on vähem, mille pärast muretseda. Samas ei pruugi kondoomi kasutus ka alati lust ja lillepidu olla, kuna kondoomi kasutamisel ebaõnnestumine või selle purunemine võib tekitada suurt piinlikkust, mis paneb edaspidi seda tunnet taastootvaid olukordi vältima. Kaitsevahendi kasutamisest keeldumisel võib mängida ka rolli vale-arusaam, et suguhaigused toovad koheselt häirivaid sümptomeid ning nende puudumisel ei peeta võimalikuks enda positiivset nakkus-staatust, millega põhjendatakse ka partnerile, et kondoomi pole vaja kasutada, rääkis Tiivi Pihla.

Mõningased erinevused kaitseta seksi valimisel on ka meeste ja naiste vahel. Üks 2020. aasta uuring leidis, et kui naine näeb seksuaalpartneris potentsiaali suhteks, on ta suurema tõenäosusega valmis kaitseta seksima. Samas mees, kes seksuaalpartneris enama võimalikkust näeb, on just vähema tõenäosusega valmis kondoomist loobuma. Uuringus “Eesti täiskasvanud elanikkonna seksuaalkäitumine” leiti mõningane seos ka kaitseta seksi ja alkoholi tiheda tarvitamise ehk kahe riskikäitumise vormi vahel: üle kolme korra nädalas alkoholi tarvitavad inimesed kasutavad juhusuhetes kondoome palju vähem kui need, kes alkoholi vähem või üldse mitte tarvitavad. Teistes uuringute on leitud, et ka vaesus mängib kaitseta seksi levimuses rolli – kondoomid on lisaväljaminek, milleks kõigil raha või ligipääsu pole.

Nagu näha, ei ole kaitseta seks lihtne riskikäitumise vorm. Ühe probleemi kaotamisel, näiteks seksuaalhariduse paremal korraldamisel ja ühtlustamisel, saaks aidata kaasa teadmatuse vähenemisele, kuid siiski jäävad kaitseta need, kellel pole kondoomidele ligipääsu või kelle halb vaimne tervis takistab tervislikku seksuaalkäitumist ning psühholoogi juures käimine on ju veelgi kallim lõbu kui helendavad kondoomid. Seega see mitme peaga lohe on tõenäoliselt siin, et jääda.