Meie kultuuris on inimene ise oma hädades süüdi. Ajas need süüdistused muutuvad, praegune põhisüüdistus noorele inimesele on, et sa ei investeeri. Ja vanale, et sa ei investeerinud. Jah, finantsvabadus. Näidake, kellel see on, ja näidake, kellele see ei meeldiks!

Tuntud investor ja ettevõtja Jaak Roosaare soovitab Delfi Ärilehe 02.06.2021 sisuturundusloos "Lihtsalt rahast: kuidas kiirelt rikkaks saada?", et loo endale hea sissetulek, pane sellest pool kõrvale ja investeeri see passiivset tulu toovatesse varadesse. Tee seda 10–12 aastat järjest ja oledki rahaliselt vaba. Ja rõhutab, et 10 aastat järjepidevalt säästes ja investeerides võiks rahalise vabaduse saavutamine olla jõukohane igaühele.

Igaühele? Aga ma olen segaduses, hea Roosaare! Keskmine netopalk aastal 2021 on 1189 eurot kuus. Ma olen 26-aastane, mul on kõrgharidus, töötan kaubanduses, saan 1300 eurot kuus kätte, see on naiste kohta üle keskmise sissetulek, ma olen täiesti iseseisev, eluasemekulud on mul 400 eurot kuus, toit 150, riietus 50, meelelahutus, teater, kino, kontsert 100, autoliising 330, kütus 100. Mulle jääb iga kuu ca 170 eurot kätte. Ma tean, et see teeb 2040 eurot aastas, ja 12 aasta pärast oleks mul kokku 24 480 ehk kaks kuupalka aastas juures. Veidi rohkem, eeldades, et mu investeeringutel on tootlus.

Aga pool sissetulekutest investeeringuteks? Ma ei saa ju poolt, 170 eurot kuus on ka veidi julgelt öeldud, mul peab olema mingi reserv, paar-kolm tuhat, mul võib esineda vältimatuid väljaminekuid – pesumasin langeb rivist, äkitselt on vaja mingisugust tervishoiuteenust...

Okei, mul on 12 aasta pärast 2 kuupalka juures, seda kõike juhul, kui ma nende 12 aasta jooksul rasedaks jääda ei otsusta, millega kaasnevad lisakulud. Rasestumine on risk, millega Roosaare tõenäoliselt pole arvestanud. Või just on? Ma olen siiamaani mõelnud, et kui otsustad inimese ilmale tuua, siis pead olema ta ka valmis üksinda üles kasvatama. Vabandage mu väljendust, aga riist võib olla sõber ja ta võib kujuneda ajutiseks maksepuhkuseks, aga lõpuni sa sellele loota ei saa, sest see tikub olema sama volatiivne nagu krüptovaluuta. Samas saates Roosaare kõrval ütleb Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann, et rikkaks saamisel tuleb võtta riske. Issand, mida ma siis teen?

Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2019. aastal 17,1 protsenti väiksem kui meestel – kaubanduse alal oli palgalõhe sel aastal 28,7 protsenti, et siis siit paistabki tootlus, riist saab kaubanduses pea 30 protsenti enam, seega tundub algajale kaubanduses tegutsevale naisinvestorile riista investeerimine juba täiesti möödapääsmatu. See kõlab küll sama vastutustundetult nagu kiirlaenu võtmine, aga investeerimine on alati risk ja mingi väike võimalus ju on, et seda ei tule tagasi maksta.

Aga Roosaare ütles selgelt, et looge endale hea sissetulek. Jättes ütlemata, mille arvelt. Seega ütles ta keskmist ja alla selle palka saavatele naistele otse, millesse investeerida.

Jään siiski paremaid nõuandeid ootama.

*Lugu saabus ilma pealkirjata ja see on Ypsiloni toimetuse lisatud.