Veel eelmine aasta pidi California pistma rinda USA ajaloo suurima maastikupõlenguga, mille tuleroaks sai üle pooleteise miljoni hektari maad. Seda on rohkem kui neljandik Eestit või peaaegu seitse Saaremaad. Nüüd on käes põuahooaeg ja valmisolek on kõik.
Kolm neljandikku USA läänerannikust kannatab ekstreemsete ilmaolude käes. Temperatuurid küündivad neljakümne kraadi kanti ning lootust vihmale näha pole. Ja maastikupõlengud on juba alanud. Arizona osariigis on juba põlenud üle 100 aakri ehk üle 50 tuhande hektari maad. Kahe suure põlengu seast ühe tekke puhul kahtlustatakse aga lausa inimkätt.
Californias, mis sai eelmisel aastal enim kahju, valmistub halvimaks. California kuberner Gavin Newsom teatas mai lõpus, et osariigil on vaja maastikupõlengute valmisoleku eelarveks kaks miljardit dollarit ning vaja täiendada tuletõrje õhujõude. Samuti on Californial see aasta valmis suurim tuletõrjujate armee osariigi ajaloos.
Kuid ka California põleb juba praegu. On öeldud, et nüüdsest ja edaspidi pole osariigi maastikupõlengute hooaeg enam vaid juulist oktoobrini nagu varem, vaid aastaringne ning väga kallis “lõbu”. On materiaalsed kahjud. Põlengute kustutamine nõuab tohutult palju raha nii varustuse kui palkade näol. Põlevad autod ja majad, mille mõju avaldub tugevalt kindlustusasutustele. Evakuatsioonipiirkonna ärid kaotavad tulu. Lennukid, bussid ja rongid ei sõida ning seega ei too tulu. Kuid veel suuremad on käega vähemakatsutavad kahjud ja kaotused. Põlengud nõuavad inimelusid ja toss kahjustab ellujäänute kopse. Kannatada saab ka vaimne tervis nii sellest, et oma kodukoha põlemas nägemine on kindlasti valu, mis jääb inimesega kaasa käima, kui ka sellest, et ligipääs lopsakasse loodusesse on edaspidi piiratud, kuna seda lihtsalt pole. Ning seda, kui palju on väärt üks puu, ei oska öelda keegi.