Samal ajal Jaapanis Kamagasaki: üksikute töötute meeste viimane pelgupaik

Foto: Foto: Léo Porte
, Korrespondent
Copy

Jaapanis Osaka linnas asuv Kamagasaki on saareriigi suurim juhutööjõu rajoon. Enam kui sajandi vältel on see pakkunud tööjõudu erinevatele tööstusharudele aga ka sõjajärgsele mustale turule, 1970nda aasta maailmanäitusele ning kuritegelikele organisatsioonidele — näiteks allilma poolt korraldatud 2011nda aasta Fukushima katastroofi tuumajäätmete koristustöödele. 

Kamagasaki on ühtlasi varjupaigaks vaestele, kodututele ja neile, kes peidavad end võimude eest nagu endine terrorist Fusako Shigenobu. Shigenobu oli rühmituse Jaapani Punaarmee asutaja ning juht.

Piirkonna käekäik sõltub otseselt juhutööjõu vajadusest Jaapani majanduses. Majandusime ajal läks sealsetel asukatel hästi, kuid 90ndatel alanud ning tänaseni vinduv masu on Kamagasakisse jätnud oma jälje. Elanikkond on vananev, koosnedes suuremas osas pikalt ilma tööta elanud üksikutest meestest. Kodutute ning sotsiaalabist sõltuvate elanike osakaal on Kamagasakis Jaapani kõrgeim. 

Foto: Horiike oma madratsil. Autor: Léo Porte

Horiike on elanud Kamagasakis viimased kaks aastat. Talle meeldib sealne melu — inimesed suhtlevad, mängivad tänavatel lauamänge ning müüvad kõike alates pornograafilistest DVD-dest kuni iseparandatud jalgratasteni. Horiike sõnul on siin vabadust, mida teistest Jaapani linnadest enam ei leia. Tema kodulinnast Shigast on õdusa poekeste ja vanade majade rägastiku asemel saanud üheülbaline magala. 

Teised juhutööjõu piirkonnad on Jaapanist samahästi kui kadunud, Kamagasaki tõmbab aga endiselt üle riigi kokku peavarju ning tööd otsivaid poissmehi. Horiike sõnul on Kamagasaki justkui võõrriigi saatkond, mis ei allu Jaapani seadustele. See iseseisvus on aga kadumas. Kuna asukoht on hea ning kinnisvarahinnad madalad, on Osaka võimud otsustanud piirkonna muuta turismi- ja kaubandusrajooniks. 
 

Foto: Kamagasaki tänavad. Autor: Léo Porte

Piirkonna halb maine oli võimudele pinnuks silmas juba 50 aastat tagasi. Soovides uut lehekülge pöörata anti tollal Kamagasakile uus nimi — Airin-chiku. See aga väljaspool ametlikke dokumente külge ei jäänud. Rahvasuus teatakse piirkonda endiselt Kamagasakina. 

Horiike käis esimest korda Kamagasakis kümme aastat tagasi ning rajoon on tema sõnul selle ajaga kõvasti muutunud. Tollal vohas avalik narkotarbimine, allilm korraldas varjamatult majutust ning ebaseaduslikud kasiinod ja totalisaatorid toimetasid politseijaoskonna vahetus naabruses. Kaos valitses ka liikluses — jalgrattaid jäeti tänavale suvaliselt, muutes autoliikluse keeruliseks. 

2011nda aasta valimised viisid aga võimu vasaktsentristidelt paremäärmusesse kalduvale Toru Hashimotole, kelle initsiatiivil keskendus politsei passiivse kontoritöö asemel aktiivsele patrullimisele. Horiike sõnul on turvalisus sellest saadik tunduvalt paranenud, olgugi et hiljuti üritasid narkomaanid talt katuseraha välja pressida. 

Iroonilisel kombel annavad Kamagasaki turvalisusest märku ka youtuberid, kes on hakanud seal salvestama klippe “ohtlikust Jaapani slummist”. “See, et nad siin vabalt ringi käia saavad, näitabki, et ohtu pole,” ütleb Horiike. Tal on kahju, et nõnda kinnistub Kamagasakile maine, mis ei vasta tegelikkusele. 
 

Foto: Tänavakaubandus Kamagasakis. Autor: Léo Porte

Üllatuslikult on Covid-19 pandeemia toonud Kamagasakisse teatava rahu. Kadunud on seljakotirändurite hordid, kes otsisid odavat majutust. Kohalikud ei tee aga kehtestatud eriolukorrast lihtsalt välja, Horiike sõnul on jätkub elu samamoodi nagu varemgi. Seda võib tunnistada nii sealsetes parkides, avalikes vannides kui eakatele daamidele kuuluvates väikestes karaokebaarides, kus joodikute rõõmus kakofoonia kõlab ehast koiduni. 

Kamakasagi pakub pandeemia keskel maskideta naeratusi ja joobunud elurõõmu. See pilt erineb välismeediast tuttavast kujutelmast Jaapanist kui ühtsest, vaiksest ning sõnakuulekast ühiskonnast. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles