Populaarne arvamus ⟩ Elron, võta end kokku!

Elroni master plan on järgnev: tuled rattaga rongi peale, maksad oma piletile 50 protsenti juurde ning kõik jätkub täpselt samamoodi. Sest rattapileteid ei saa ette osta. Rattaga rongi sisenedes ei ole mingit garantiid, et sa oma ratta ka nõuetekohaselt üles riputada saad, sest koerad ja lapsevankrid on ikka samasse tsooni suunatud, mingid töllud istuvad ikka rattakohtade all olevatel istekohtadel ja sina seisad ikka oma ratta ja veidi õhema rahakotiga vetsu ees ning kannatad piletimüüjate ja kaasreisijate hävitavate pilkude all. Rattapilet ei lahenda ühtki probleemi, vaid muudab rongi ratta kaasa võtmise elitaristlikuks tegevuseks.

Elroni arvates suunab rattapilet inimesi “keskkonnasäästlikumalt käituma”, kui “need, kellel ei ole vaja ratast tingimata rongi võtta, jätavad selle edaspidi rongijaama, ning need, kes teisiti tõesti ei saa, saavad edaspidi mugavama teenuse, sest nende ratta jaoks on ruumi rohkem,” nagu ütles Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo.

Olles õppinud – küll vähesel määral, aga siiski – nii loogikat kui argumenteerimist, julgen öelda, et siinkohal puudub igasugune loogika. Kuid siiski, proovime seda leida, eeldades, et viga on sõnastuses. Elroni kõneisik võis mõelda hoopis valemit: vähem jalgrattaid = rohkem ruumi reisijatele = rohkem inimesi rongides = vähem inimesi autodes = keskkond päästetud!

Reaalsuses aga muudab praegune rattapileti plaan rongiga sõitmise paljude jaoks just ebamugavamaks, mistõttu võib see hakata hoopis vastupidiselt tööle, muutes paljude jaoks autoga reisimise lihtsamaks, mugavamaks ja ehk ka odavamaks.

Rattapileti plaani fookusesse on Elron seadnud eelkõige rongi-ratta-kombo igapäevased kasutajad, mil kõrvaltvaatajana näib pigem, et suveperioodi rattaprobleemi tuum on siseturism. Kui see tõele vastab, siis ei ole “jäta ratas rongijaama” kommunikatsioonist mingit kasu, sest siseturistide puhul on kogu reisi point ratta ja rongiga mõnusalt ringi trippimine. Lisaks pole igas rongijaamas võimalik ratast lukku panna ning igast rongijaamast ei ole võimalik ka ilma rattata järgmisesse sihtkohta saada. See ratta rongi võtmise hädavajalikkusele rõhumine ei aita, sest iga inimene näeb maailma oma mätta otsast ja hindab vajalikkust sellest tulenevalt. Tulemuseks on lihtsalt nördinud ja veidi vaesemad rongisõitjad.

Kuid mis siis oleks reaalsed lahendused? Sest rongiga reisjana võin kinnitada, et jah, suvel on rongi C-ala suht jube koht. Paar lahendust, mis vähemalt minu jaoks näivad mõistlikumad, kui rongi ratta kaasa võtmise lihtsalt ebameeldivamaks muutmine:

• Eelmüük: praeguse plaani järgi ei saa rattapileteid ette osta, vaid tuleb minna ja vaadata, kuidas ruumiga on. Kui oled peatuses ning tuleb rong, kus C-alas on külakuhi, siis pole ju enam midagi teha, vaid tuleb end sisse suruda sinna kuidagi ja külakuhja vaid kasvatada. Kui aga oleks võimalik eelnevalt internetist osta pilet, mis broneerib sulle oma riputuskoha, võiks probleem vähemalt väheneda. Rongi mahubki siis kindel arv rattaid ja ilma broneeringuta tulija rattaga rongile ei saa. Ka sellel lahendusel on palju tehnilisi keerukusi – tuleb arendada piletisüsteemi jalgrattakohad; kas on mõtet seda rakendada, kui rattaga tulija sõidab vaid mõned peatusevahed; kuidas lahendada olukord inimestega, kes ei tea uuest süsteemist või kellel ei ole internetiühendust või internetist pileti ostmise harjmust jne – kuid paistab, et vähem, kui “kes ees, see mees” põhimõttel ülesehitatu.
• Eritsoonide laiali löömine: praegu on C-alasse suunatud ka lemmikloomadega reisijad ning lapsevankritega sõitjad kipuvad samuti seda ala eelistama, kuna seal on ainsana manööverdamisruumi. Mis oleks, kui lööks neid kõiki natuke lahku? C-ala võikski olla rataste ja vetsu ala. A-alas võiks äkki uste juures ühe lauaga kuuekohalise ala juures eemaldada uksepoolne tooliderida ja laud ning teha sellest lastevankrite “parkla”. Lemmikloomadega reisijatele võiks teha midagi sarnast näiteks B-alas. Ma usun, et praegusel C-ala kesksel lahendusel on taga loogika, kuid ehk oleks aeg seda natuke ümber mõelda.
• Istekohtade eemaldamine: C-alast võiks siis ka eemaldada ratta rippkohtade all olevad istekohad, sest isegi kui need tekitavad juurde istekohti, siis võtavad need kõigelt muult ruumi ära. Eestlasliku alalhoidlikkuse tõttu ei julge kõik seal istujatelt ka küsida, kas istuja võiks ehk hoopis seista, et asetada teiste reisijate liikumist takistav ratas oma õigele kohale rongi sõidurütmis õõtsuma. Ja kui see julgus küsida ka on, siis mis takistab istujat “Ei” ütlemast? Tema oli seal ju enne.