Kui 2. juuli varahommikul plahvatas Mehhiko lahes õlifirma Petroleos Mexicanos ehk Pemexi veealune gaasitoru, süttis ka sotsiaalmeedia. Kaadrid põlevast Atlandi ookeanist mõjusid maailmale kliimamuutuse šokeeriva sümbolina. Põlev ookean on justkui üks kümnest nuhtlusest, mis on kallale saadetud loodust kuritarvitavale inimkonnale.

The Guardiani 2019. aasta emissioonianalüüs valis Pemexi maailma kõige saastavamate ettevõtete pingereas üheksandaks. Pemexi näol on tegemist Mehhiko riikliku õlitootjaga ning on ühtlasi maailma kõige rohkem võlgades oleva naftatootjaga. Täna seisab ettevõte silmitsi 113 miljardi dollari suuruse võlaga. Pemexi võlad ületavad ettevõtte varade väärtust, milleks on 101 miljardit dollarit. 2019. aastal tegi Pemex 18 miljardit dollarit kahjumit.

Firma sõnul tekitasid põlengu elektriprobleemid ning tuli õnnestus lämmastiku abil kustutada. Pemexi sõnul ei olnud neil tarvis sündmuspaigalt kedagi evakueerida ning ükski töötaja põlengus viga ei saanud. Nad lisasid veel, et nüüdseks on ettevõte tavapärase töö juurde naasnud. Mehhiko valitsuse sõnul ei tekitanud gaasileke veereostust ning põlengu süttimise järgselt toimis Pemex protokolli järgi. Seda, mis vees täpsemalt põlengu tekitas, selgitab Pemex käima lükatud uurimises.

Pea kahe nädala tagune plahvatus ei ole Pemexi esimene tööstuslik katastroof. Nende ajalugu on täis tööstusõnnetusid ning finantsilist ja ökoloogilist vastutustundetust. Kuna Pemexist laekub tervelt kolmandik Mehhiko maksutulust, jätkab valitsus omanikuna vankumatult ettevõtte toetamist ja võtab enda kanda Pemexi võlgu. Lisaks otsustas loetud päevad pärast põlengut Mehhiko valitsus anda Pemexi kontrolli alla uue maardla nafta puurimiseks. Põleng ei mõjutanud ka Pemexi aktsiahinda, business as usual.

Ettevõte 83 tegevusaasta jooksul on maailmamerre lekkinud miljoneid barreleid naftat, põlema süttinud kümned tuhanded barrelid diislit ja bensiini, hukkunud ja vigastada saanud tuhandeid inimesi.

Mitmete Pemexi põlengute ning lekete põhjuseks on olnud seadmerikked. Üdini võlgades ettevõte pole olnud suuteline looma kütuste tootmiseks sobivat ning turvalist taristut. See tekitab nõiaringi — seadmed annavad järgi, tekib reostus, ettevõte kaotab reostuse likvideerimisega raha ja see annab tunda kvaliteedis ja ohutusnõuete järgimisel infrastruktuuriehitamisel.

Ametlike numbrite kohaselt hukkus 252 inimest, kuigi arvatakse et tegelik number on tuhande ringis ning 500–600 inimest jäid kadunuks.

Märkimisväärseim Pemexi põhjustatud katastroof leidis aset 1992. aasta aprillis Mehhiko linnas Guadalajara, kui lendas õhku üle 10 kilomeetri jagu kanalisatsioonitrasse, kuhu oli voolanud suures koguses bensiini. Päevad enne plahvatust mattis bensiini hais tänavaid ja voolas elanike kraanidest välja, ent selleaegne linnapea otsustas elanikke mitte evakueerida. 22. aprilli hommikul kell 10:05 hakkasid plahvatused mööda linna pihta. Tunni aja jooksul registreeriti 10 plahvatust. Ametlike numbrite kohaselt hukkus 252 inimest, kuigi arvatakse et tegelik number on tuhande ringis ning 500–600 inimest jäid kadunuks. Pea sama palju oli ka vigastatuid ning 15 000 inimest jäid kodutuks. Neljale Pemexi ametnikule küll esitati süüdistus, kuid kedagi süüdi ei mõistetud. Täna tunneb Guadalajaras ära plahvatuse piirkonnad modernse arhitektuuri järgi.

2012. aasta 19. septembril hukkus Pemexi gaasitehases plahvatuse tagajärjel 30 ning vigastada sai 46 töötajat. Seni teadmata põhjusel Pemexi New Mexico kontorihoones toimunud plahvatuses hukkus 2013. aastal 37 inimest ning vigastatuid oli oli üle 130. Vaid kolm aastat hiljem, 2016. aasta septembris süttis Pemexi tanker “Burgos”, mis hoidis endas 80 000 barrelit diislit ning 70 000 barrelit bensiini. Ning 2019. aastal hukkus 137 inimest, kui plahvatas Pemexile kuuluv torustik Tlauhuelilpani külas.

Korruptsioon ja poliitika

Pemex on üle kümnendi maadelnud korruptsioonisüüdistustega. Hinnanguliselt maksab Pemex igal aastal miljardi dollari eest palka nö no show töötajatele ehk neile, kes on ametlikult töötajateks registeeritud, kuid ei tee palga teenimiseks midagi.

Samal ajal võitlevad Pemexi insenerid inimõiguste ning ametiühingu loomise eest. Viimase tõttu on Pemex keeldunud ühingut loovatele töötajatele arstiabi pakkumast. Mehhiko keskkonnaorganisatsioonid süüdistavad Pemexit nii oma töötajate ja veealuste ökosüsteemide ohustamises kui ka vananenud seadmete kasutamises. Rohemeelsed organisatsioonid nimetavad Pemexi ja kõigi teiste õlifirmade tegevust ökotsiidiks (ing ecoside).

90ndatest pärinevad Exxoni rahastatud trükised

FOTO: Information Council for the Environment (ICE)

Surve Big Oil’ile kasvab

Äsja ookeanis süttinud tulesilm heidab õigustatult valgust kõikidele Pemexi varasematele katastroofidele. Õnnetust on sotsiaalmeedias kommenteerinud mitmed USA demokraadid ning keskkonnaaktivistid, kes pööravad tähelepanu nii suurkorporatsioonide keskonnamõjule kui ka rohepöörde tähtsusele. Ameerika Ühendriikide rahvasaadik Alexandria Ocasio-Cortez viitas Twitteris USA seadusandjate headele suhetele õlifirmadega ning Green New Deali rahastusprobleemidele ning hiljutine presidendikanditaat Bernie Sanders ütles, et vee põlemine on radikaalsem nähtus kui fosiilsetest kütustest loobumine.

McCoy rääkis uhkelt, kuidas ExxonMobile on lobistanud roheenergia vastu – sihilikult ja edukalt õõnestanud teaduslike uuringute tulemusi ja järeldusi

Juuni lõpus avaldas Ühendkuningriikide Greenpeace’i filiaal videointervjuu USA suurima gaasi- ja naftakontserni ExxonMobile tipplobisti Keith McCoyga, kus Greenpeace’i aktivist esines potentsiaalse kliendina ning McCoy rääkis uhkelt, kuidas ExxonMobile on lobistanud roheenergia vastu – sihilikult ja edukalt õõnestanud teaduslike uuringute tulemusi ja järeldusi, mis on tõestanud kliima soojenemist ja fossiilsete kütuste põletamise rolli selles ning seeläbi vältinud süsinikumaksu. Muuhulgas sõnas McCoy, et Exxon on kasutanud selle jaoks varigruppide (shadow groups - ing.) abi.

Süsinikumaksu ja taastuvenergia pealetung sunnib Big Oili olukorraga kohanema, kuna nende klientuur on sisepõlemismootoreid välja vahetamas elektrimootorite vastu. Näiteks eelmisel aastal andis British Petroleum (üks kuuest Big Oili ettevõttest) teada plaanist vähendada nafta ja gaasi tootmist 40 protsendi võrra aastaks 2030 ja investeerida taastuvenergiasse. Total, ka üks uuest Big Oili ettevõtetest, on arendamas elektriautode laadimise võrgustikku.

Nüüd, kui Big Oil on vaikselt tunnistamas keskkonnaprobleeme, mille põhjustamisele on nad tugevalt kaasa aidanud, on põhjust olla lootusrikkam. See võib olla ajastu lõpp, mis on kerinud juba 19. sajandi lõpust.