Videomängugiganti tabas sektori suurim seksuaalse ahistamise süüdistus

Activision Blizzardi ja selle tütarettevõtted kaebas kaheaastase uurimise järel kohtusse California Õiglase Töö ja Elukoha Osakond (The California Department of Fair Employment and Housing ehk DFEH). Nende avaldatud materjal sisaldab õõvatekitavaid seiku.

Üks naistöötaja võttis endalt firmareisil elu, kuna tema alastipildid läksid liikvele meeskolleegide seas. Reisil viibis ta koos otsese ülemusega, kellega oli seksuaalses suhtes. Ühe Activision Blizzardi töötaja kinnitusel vältel oli kõnealune naine kannatanud tööjuures pikalt seksuaalse ahistamise all. Materjalid näitavad, et tegu polnud üksikjuhtumiga, vaid naiste väärkohtlemine oli osaks ettevõtte kultuurist.

Süüdistuses on nimeliselt välja toodud vaid üks mees, Alex Afrasiabi, menuka arvutimängu "World of Warcrafti" endine loominguline juht. Afrasiabi oli raporti väitel sariahistaja. Oma tegevust ei üritanud ta varjata. Ühel firmaüritusel käis Afrasiabi ringi ja üritas kõigi silme all naiskolleege suudelda, tegi abieluettepanekuid, pani neile kätt ümber. Mõned meeskolleegid sekkusid, tõmmates teda naiste pealt ära.

Kontoris teati Afrasiabi kabinetti hüüdnimega "Cosby sviit", mis on viide väidetavale vägistajale Bill Cosbyle. Juhtkond oli probleemist teadlik — väidetavalt räägiti Afrasiabiga tema käitumisest, kuid sellega asi piirdus. Eelmisel aastal lahkus Afrasiabi ilma suurema kärata töölt ning kustutas oma Twitteri konto. Tõenäoliselt seoses käimasolnud uurimisega.

Suures ettevõttes vähe austusväärset

Activision Blizzardis on umbes 9500 töötajast ainult 20 protsenti naised ning juhipositsioonidel on vaid valged mehed. Tegevdirektori ja presidendi kohad on praegu ja on alati olnud valgete meeste käes. Neil harvadel juhtudel kui mõni naine juhtivale positsioonile sai, teenis ta madalamat palka ning sai vähem preemiaid kui samal positsioonil mees. See praktika on jätkuv ja muutumatu töölevõtu hetkest.

Töölevõtuhetkel pakuti Activision Blizzardis naistele väiksemat palka kui meestele, nähtus uurimisest. Samuti anti neile vähem tulusamaid ülesandeid. Ka juba staažikamatele naistele maksti vähem kui nendega samaväärsetele meestele. Naisi suunati madalamatele positsioonidele, kus pole võimalust saada osakuid või preemiaid. Seega pidid naised töötama rohkem ja kauem, et välja teenida samu võimalusi, nagu pakuti nende meeskolleegidele.

Üks Blizzardi naistöötaja suunati madalama taseme töökohale, kus ta tegi tööd ka väljaspool oma tööülesandeid, mistõttu küsis ta ametikõrgendust. Seepeale öeldi talle korduvalt, et tema kord saada edutatud pole veel käes ning on teisi, kes väärivad ametikõrgendust enne teda. Ta ootas kannatlikult, kuniks pärast kolme aastat töötamist ka ametikõrgenduse sai. Selle aja jooksul pidi naine nägema, kuidas tema ametivend, mees, kes tuli tööle mitu kuud pärast teda, sai sama ametikõrgenduse esimese tööaasta jooksul. Mehele pakuti koos edutamisega ka juhipositsiooni, mis annab võimaluse edasiseks ametikõrgenduseks. Naisele neid võimalusi ei pakutud.

Mõni eriti nõme inimene võiks nüüd selle peale öelda, et “ju siis see mees vääris seda rohkem ja oli tublim”. Järgmine näide lükkab sellised kahtlused pea peale. Ühe sarnases olukorras naise – madalamal tasemel, madalama palgaga ja korduvalt ametikõrgenduse küsimisele eitava vastuse saanud – kohta on tõendeid, et tal oli kõrged tulemuslikkuse hinnangud, ta tõi sisse rohkem tulu läbi oma turunduskampaaniate kui tema meessoost ametivend ning ta korraldas peaaegu kaks korda rohkem kampaaniaid kui tema ametvend. Vaatamata naise saavutustele oli tema ametivend see, keda kutsuti firma asepresidendi juurde regulaarsetele personaalsetele kohtumistele. Ning ametikõrgenduse sai samuti mees.

On teisigi näiteid sellest, kuidas mehed, kes on madalama kogemuste või oskustega, saavad ametikõrgenduse, sest nad on sõbrad kõrgemal positsioonil olevate meestega. Üks vast ametikõrgendust saanud mees delegeeris oma ülesanded oma naistest alluvatele, et ise töö ajal “Call of Dutyt” mängida. Teised mehed keeldusid naistega suhtlemast ning küsisid infot ainult oma meeskolleegidelt.

Ühel juhul põhjendati ametikõrgenduse andmata jätmist naisele, kes oli juba täitnud juhataja tööülesandeid, sellega, et naine võib ju rasedaks jääda. Ning kui mõni naine ettevõttes ka rasedaks jäi, siis raseduspuhkusele minnes jäeti neile halbu tulemushinnanguid. Naistöötajatele tehti ka kritiseerivaid märkusi, kui nad pidid töölt lahkuma, et oma lastele järele minna. Samuti puksiti neid välja rinnaga toitmise tubadest, kuna teised töötajad soovisid seal koosolekuid pidada.

Eriti haavatavad diskrimineerimise ohvrid olid mitte-valged naised. Üks afroameeriklane rääkis, et tema otsene ülemus pigistas silma kinni, kui tema meeskolleegid töö ajal videomänge mängisid, kuid helistas naisele, et uurida, kas ta võttis pausi, et käia jalutamas. Teine afroameeriklasest töötaja rääkis, et puhkuse sooviga oma otsese ülemuse juurde minnes kästi tal kirjutada üheleheküljeline kokkuvõte sellest, kuidas ta plaanib oma puhkust veeta, mil keegi teine samasugust nõuet täitma ei pidanud. Teda ka kritiseeriti tema kehahoiaku pärast ning tema kallal iniseti, kui ta palus abi, mil teised said abi paluda ilma kriitikata. Need ja kõik eelnevalt kirjeldatud kogemused päädisid nii mõnegi töötaja jaoks lahkumisavalduse kirjutamisega. Kaebusi tehti ka personaliosakonnale, kuid tulutult. Anti vaid tühje lubadusi, et uuritakse.

Kontorist saab korbimaja

Uurimise järgselt avaldatud süüdistuses võrreldakse Activision Blizzardis ja selle tütarettevõtetes töötamist korbimajas (ingl k frat house) töötamisega. Ameerika korbikultuuri aga ei kuulu ballid, ladina keel ja pidulikkus. Sealsed meeskorbimajad on täis hilisteismelisi kiimakotte, kes vanematekodust välja kolinuna muud teha ei oska kui pidutseda ja üksteise naistevastast toksilist kätiumist üles kütta. Korbimaja paralleeli tuuakse süüdistuses välja seetõttu, et süüdistatavates ettevõtetes töötamisel pidi samuti taluma töökohal joovaid ning naisi tagajärgedeta seksuaalselt ahistavaid meeskolleege.

Meestöötajad korraldasid nö kuubikurallisid (ingl k cube crawl) ehk kontori baarirallit, kus mehed end täis jõid ning siis ühe naistöötaja kontorinurgast teise läksid eesmärgiga ahistada. Mehe jaoks oli pohmakaga tööle tulemine ja töö ajal arvutimängude mängimine auasi. Mehed rääkisid kontoris valjult ja avalikult oma voodielust, arutlesid naiste kehade üle ning tegid vägistamisnalju. Naistöötajad pidid töötama keskkonnas, kus neile tehti seksuaalse tooniga kommentaare ning pakkumisi. Neid käpiti ja katsuti. Üks naistöötaja rääkis, kuidas suvalised meeskolleegid tulid tema juurde ning kommenteerisid tema rindu.

Maailma edukaima MMORPG mängu “World of Warcraft” tiimi naised rääkisid, et nende meeskolleegid lõid neile külge, tegid vägistamiskommentaare ning olid üldiselt alandava käitumisega. Juhtkond teadis sellest käitumisest ning seda ei mõistetud hukka. Veel enam, mõnel juhul sellist käitumist lausa kiideti takka. Näiteks soovitas üks juhipositsioonil mees oma alluval mehel endale prostituut osta, et oma halba tuju vähendada.

“Neid on veel”

Ühe Redditi lõime järgi on praeguseks Twitterit oma nimega süüdistusi kinnitavalt välja tulnud 14 Activision Blizzardi endist töötajat, nii naisi, mehi kui mitte-binaarseid, sealse tööstaažiga ühest aastast 11 aastani. Blizzardis töötamine oli neist mitmete jaoks unistuse täitumine ja kõik ei olnud kogu aeg halb. Üks süüdistuse jaoks tunnistusi andnud naine toob välja, et enamik tema töökaaslastest olid imelised. Kuid mõned polnud. “Probleem oli vastutamise puudumises,” kirjutas ta Twitteris.

I also have other incidents described here, and some not, in several areas.

It was wonderful to work there; sometimes it wasn’t.

Most of my coworkers were wonderful, talented people who cared about quality games.

And some weren’t. The problem was the lack of accountability.

— 💖💛💙Stephanie “The Vaxxed” Krutsick🏳️‍🌈🇺🇸 (@skrutsick) July 22, 2021

Teine naine toob välja, et need on vaid juhtumid, millest teatakse. “Neid on veel,” kirjutab ta.

Something to keep in mind on the Activision/Blizzard suit:

It’s only the incidents they know about.

There are more.

One high-level abuser was quietly shuffled out of the company without a word. I’m sure he wasn’t the only one.

— a tired morgan (@cronym) July 22, 2021

Kolmas naine kirjutab, kuidas ta arvas, et see ongi normaalne töökultuur mängutööstuses. Kui ta abi otsis või üritas sellest teistega rääkida, käituti nagu see olekski normaalne. “Sa käitud nagu jõmpsikas,” öeldi talle personaliosakonnast.

I was only 20 when I interned at Blizzard, 21 when I joined full time. I thought what I was experiencing was normal, this is just the game industry. Even when I talked to peers, mentors, or even HR, the environment was normalized. HR literally told me, "You're being a brat".

— Nicki Broderick (@alaurei) July 22, 2021

Väga kiirelt pärast süüdistuse avalikuks saamist avaldas Activision Blizzard omapoolse avalduse, kus nad väidavad, et süüdistuses toodu on moonutatud ning paljuski täiesti vale. Nad väidavad, et DFEH pole Blizzardiga suhelnud ega aktsepteerinud nendepoolseid andmeid ning Blizzard on valmis seda kõike kohtus tõestama. Nad toovad ka välja, et endalt elu võtnud naise lugu ei ole kuidagi seotud selle kaasusega. Avalduse teises pooles väidavad nad, et on palju pingutanud töökultuuri muutmiseks ja loonud keskkonna, kus süüdistuses kirjeldatud asjad ei saa juhtuda. Nad lõpetavad avalduse kahetsusväljendusega, et DFEH ei vaevunud nendega oma uurimisest nähtunut arutama.

UPDATE: Activision Blizzard issued a lengthy statement to IGN about the lawsuit, saying “we are confident in our ability to demonstrate our practices as an equal opportunity employer that fosters a supportive, diverse, and inclusive workplace for our people.”

Full statement: pic.twitter.com/jKFIpYX0S7

— Call of Duty News (@charlieINTEL) July 22, 2021

Süüdistuses on välja toodud, et DFEH üritas asja kohtuväliselt lahendada, kutsudes kõiki osapooli kolmel korral asja üle arutlema, kuid see ei olnud tulemuslik.