KOHALIK KIRJUTAB ⟩ Afganistani suurimad mured: naiste õigused, PTSD ja rahvustevahelised pinged

Afganistan on kultuuride ja traditsioonide poolest mitmekülgne riik. Kahjuks on nende hulgas ka mitmeid piiravaid sotsiaalseid norme, mis dikteerivad, kuidas naised peaksid riietuma, käituma ja avalikus kohas olema. Nende kombereeglite järgi, mis on enam levinud Afganistani maapiirkondades, ei anta naistele Koraanist tulenevaid õiguseid ja neid kontrollivad nende meessoost eestkostjad. Paljud maapiirkondades elavad naised tunnevad end lootuselt lõksus olevat ja ühiskonna poolt ignoreerituna. Need patriarhaalsed sotsiaalsed struktuurid on nad põhimõtteliselt vaigistanud.

Kellegi vihkamine tema rahvuse pärast ei ole islami põhimõtetega kooskõlas ning ma palvetan, et uus valitsus ehitab riigi uuesti üles põhinedes võrdsusele, mitmekesisusele ja vähemuste kaitsele.

Me peame nende naiste eest seisma ja nende hääled kuuldavaks tegema. Nad peavad saama õiguse vabalt õppida – õiguse, mida nende meessoost eestkostjad tihti ära keelavad, kuna ei taha, et naised päevavalges väljas käiksid. Paljudelt naistelt on ära võetud isegi põhiõigus majast välja minna ning on sunnitud terve oma elu kodus veetma. Seda saab muuta kaasates rohkem naishääli kohaliku tasandi otsustusprotsessidesse. Hõimuvanemad peavad kuulama, mida naised ütlevad, ja julgustama teisi piiravast traditsioonist lahti ütlema.

Vaatamata Afganistani mitmekesisele ja pluralistlikule olemusele, kujutavad etnilised pinged riigile tõsist probleemi. Konfliktid puštude, tadžikide, hazarade ja teiste rahvuste vahel on pannud paljud vähemusrahvused kartma riigi puštu enamust, kuhu kuulub ka palju Talibani liikmeid. Kellegi vihkamine tema rahvuse pärast ei ole islami põhimõtetega kooskõlas ning ma palvetan, et uus valitsus ehitab riigi uuesti üles põhinedes võrdsusele, mitmekesisusele ja vähemuste kaitsele. Seda peegeldas Talibani otsus, mis küll palju skeptilist vastukaja sai, lubada šiiitidel pidada Muharrami püha kuud.

Järgmine mure, millega Afganistan silmitsi seisab, olenemata soost või rahvusest, on ümberasustatud inimeste arv. Uue valitsuse kohustus on aidata Afganistani elanikel toibuda sõjaõudustest ja sunniviisiliselt ümberasustatud inimestel tagasi koju saada. Maa tuleb tagastada selle õigusjärgsetele omanikele ja välisabi tuleks suunata töökohtade loomisele, mitte mõttetule pillamisele ja omastamisele, nagu seda tegi eelmine valitsus. Paljud ümberasustatud inimesed on oma kodudesse naasnud, kuid paljud teised on õhurünnakutes ja tulekahjudes oma kodu kaotanud ning on siiani kodutud.

Kõik on pideva võitluse ja ebakindluse tõttu mingil moel kannatanud

Kuigi riigi füüsilised armid võivad paraneda, on sõda jätnud paljudele afgaanidele sügavaid psühholoogilisi haavu. Kõik on pideva võitluse ja ebakindluse tõttu mingil moel kannatanud. Mõne jaoks avaldub see unetuses, teistes aga ärevuses, depressioonis ja flashbackides (Ootamatult tekkivad mälupildid traumaatilistest sündmusest, mille ajal on sündmuse vahetu kogemusega sarnased tunded ja mõtted või ka käitumine - toim.). Sellised probleemid vajavad vaimse tervise spetsialiste, keda on Afganistanis väga vähe. Arutelu vaimse tervise üle on hädasti vaja ning vaimsete haiguste ja sisemise võitlustega seotud kultuurilise stigmaga tuleb tegeleda, et see lõplikult välja juurida.

Oma riigi ja selle tuleviku hüvanguks, peame meie, afgaanid, koos need võtmeküsimused lahendama. On aeg jätta kõrvale meie erimeelsused ning ühineda esimest korda 20 aasta jooksul. Loodame, et uus valitsus aitab seda saavutada. Kas see ka õnnestub, seda näitab ainult aeg.