KESKKONNAKIRI ⟩ Juhtkiri, Ida ja Pariis

Esmaspäev, 6. august

Rohkem kui 200 meditsiini teadusajakirja üle maailma avaldavad novembris kõik sama juhtkirja. Kirjutisega teevad teadusajakirjade toimetajad üleskutse võtta kliimamuutust tõsiselt. Selle fookuses on just kliimamuutuse mõju tervisele. Nad väidavad juhtkirjas, et praegune eeldatav 1,5 kraadine ülemaailmne temperatuuri tõus toob kaasa katastroofilise bioloogilise mitmekesisuse kadumise, millel omakorda on tagasipööramatu mõju inimeste tervisele.

Allikas: The Guardian

Laupäev, 4. august

Eelmisel pühapäeval USA lõunarannikule jõudnud orkaan Ida küll rauges Louisiana osariigis, kuid jätkas laastustööd riigi kirdeosani välja, joonistades üle riigi bumerangikujulise trajektoori. Orkaan lahmas tugevalt New Jersey ja New Yorki osariikides. New Yorkis sadas ühe tunni jooksul alla pea kaheksa sentimeetrit vihma, mis on selle piirkonna jaoks esmakordne. See tekitas tänavatele üle meetri kõrguse veekihi, mis omakorda voolas metroojaamadesse ning majade keldrikorrustele. New Jerseys toimus vähemalt kaheksa tornaadot. Üks neist, osariigi lõunaosas Mullica Hillis toimunud tornaado purustas või kahjustas tõsiselt 25 maja.

Orkaani jõudmist USA kirdeossa oli ette ennustatud ning sellekohased hoiatused välja antud, kuid kaasnenud hävitustööd sellises mahus ette näha ei osatud ja ka hoiatused polnud seetõttu piisavad. Tormis kaotas oma elu seni teadaolevalt 64 inimest - 25 New Jerseys, 17 New Yorkis, 11 Louisianas, 5 Pennsylvanias ning kaks või üks veel neljas osariigis. Seni on teada, et need kõik olid seotud just üleujutustega ning mitte tornaadodega. Mitmed neist surid autodesse kinnijäänuna või oma kodudes majade keldrikorrustel.

Ida tugevust ja järsku iseloomu on tugevalt seostatud inimtekkelise kliimamuutusega. Soojenevas kliimas aurustub vesi rohkem ning koguneb atmosfääri. Ühel hetkel aga tuleb see sealt alla. Kliimamuutus muudab seega orkaane vihmarohkemaks, kuid muudab neid ka aeglasemaks ehk need püsivad ühes asukohas kauem.

Allikas: CNN, The Guardian, CNN(2), Sky

Knickerbocker & DeKalb (Bushwick, Brooklyn) pic.twitter.com/vdZDyTok4u

— Christiaan Triebert (@trbrtc) September 2, 2021

Teisipäev, 31. august

IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) raporti järjekordne mustand on lekkinud ning selle fookuses on indiviidide käitumise muutmine kliimamuutuse vähendamiseks. Raportis tuuakse välja, et liha söömine, konditsioneeri kasutamine, lendamine ja linnamaasturiga sõitmine on kõik kõrge süsinikutootlusega elustiili valikud, mis samuti on viimase 10 aasta jooksul laiemalt levima hakanud.

Kliimamuutusest rääkides tuuakse tihti välja, et üksikinimesel ei ole võimu selle juurde midagi muuta ning end muutma peaks just suurkorporatsioonid. Mil selles mõttekäigus on tõetera, mängib indiviid siiski rolli. Kui 10-30 protsenti inimkonnast otsustaks pühenduda taastuvenergiale ning jätkusuutlikumatele elustiili valikutele, muudaks see üldiseid sotsiaalseid norme, mis omakorda viiks selle pühendumise normaalseks saamiseni. Isiklikud väikesed muutused võivad iga aasta vähendada kahe Brasiilia jagu kasvuhoonegaaside teket.

Allikas: Climate Change News

28th St & 7 Ave subway station (Chelsea, Manhattan) pic.twitter.com/2q4UQRIhm0

— Christiaan Triebert (@trbrtc) September 2, 2021

Esmaspäev, 30. august

Pariis kehtestas üle terve linna 30 km/h kiiruspiirangu. Piirangu eesmärk on vähendada emissioone ja luua turvalisem liikluskeskkond teistele liiklejatele, nagu ratturitele ja jalakäijatele. Kiiruspiirangut on kritiseeritud, kuna selle taga pole kindlust, et see ka päriselt õhusaastatust vähendab, kuna see suurendab sõitmisaega ning võib endaga kaasa tuua rohkem ummikuid. Samas on väike lootus, et see muudab autoga linnas sõitmise mitmetele juhtidele nõnda ebameeldivaks, et nad otsustavad mõne teise transpordiviisi, näiteks jalgratta või ühistranspordi, kasuks.

Linnavalitsuse sõnul vähendab piirkiiruse madalamaks seadmine õnnetuste arvu 25 protsendi võrra ning surmaga lõppevate õnnetuste arvu 40 protsendi võrra. Samuti vähendab see mürareostust, mis on hea nii inimeste psüühikale kui ka näiteks linnas elavatele lindudele ja loomadele.

Allikas: CNN