Mul on tunne, et mul on looduslike pühapaikadega mingi kana kitkuda. Tahaks südamelt ära rääkida, kuna see teema on nii imelikult vastuoluline, et ma ei ole suutnud seda kümne aasta jooksul tõsiseltvõetavaks mõelda.

Olgu öeldud, et ma ei ole metsaärimees. Ma ei oma ka sellist kinnisvara, mida oleks võimalik sellel paiknevate ressursside arvel isiklikuks rikkuseks pöörata. Ma ei kõnele ühegi huvidega tuttava eest, muru niitjana olen vilets ja üleüldse käib ka mulle metsade muutmine puupõldudeks ning iga võsajupi hakkeks tegemine sitaks närvidele.

Kuigi surun praktiliselt alati käed taskus salamahti rusikasse, kui RMK kogukonnametsades raiet kavandab, tekivad mul ka peaaegu alati kõrvetised, kui maausulised tulevad samas kontekstis välja jutuga kohe-kohe hävivatest looduslikest pühapaikadest ning nende üliolulisest rollist pärimusliku ja kultuurilise teadvuse ning looduskaitseliste eesmärkide kandjatena. 

Ei, asi ei ole nendes erinevatel andmetel ca 1100 paigas, mida teatakse, mis on kaardistatud ja millised on kuidagigi looduses eristatavad. Mind paneb alguses hüsteeriliselt naerma ja seejärel juba jõuetult oimukohale koputama üleskutse leida üles veel ligemale 3000, mille täpset asukohta ei teata, mille kohta puuduvad pärimuslikud lood ning mida ei ole võimalik kuidagi ka looduses ümbritsevast laiemast keskkonnast eristada. 

Ehk siis sellised paigad, kus loodus on omasoodu või inimese kaasabil kuidagi tuhande aasta tagusest hiiest millekski muuks ümber kujunenud, mille pühadus on ära unustatud ja millises ringi vaadates saab väga selgelt aru, et selle paiga flooral on inimese pühadusest sügavalt poxui. Täna on nii ja kõik. Asjad läksid halvasti, kunagi otsustati kehvasti, on nii ja kõik. Vaata ja jaluta ringi palju tahad, kasuta vitsa või trummi - pühadust enam ära ei tunneta.

Tänaseks oleme me ideoloogilisel tandril vaktsineerimise ja maalameduse tõttu. Teadusele tuginemine on auasi ning mida enam inimesi seda mõistab, seda parem. Nõus. A miks me siis mingi osa meie loodusest tahame looduskaitse alla võtta pühaduse tõttu? Mis värk sellega on? Ma eeldaks, et kõik sellised paigad, kus on mingisugune looduslik mitmekesisus või mõni eriline taim või muu mulla või ma ei tea, nt kivimikooslus, et sellised on meil juba kaardistatud. Igati kõva, kui need langevad kokku looduslike pühapaikadega, mille abil me ka oma päritolu veidikene paremini mõistame! 

Ilmselt on meie tuntumad looduslikud pühapaigad nii mitmekesised sarnastel põhjustel puisniitude või muude poollooduslike paikadega. Ehk siis just tänu inimese tegutsemisele on need sellised nagu need on. Kas ilma inimeseta oleks asjad seal olnud teistmoodi? Jah, ilmselt. Kas ilma inimeseta oleks see paik püha? Ei, muidugi mitte. Kas üks või teine looduslikult oluline paik väärib kaitsmist? Muidugi väärib! Kuidas me teame, et paik on looduslikult oluline? Küsime teadlastelt! Kui selle paiga loodus on oluline – kaitseme loodust. Ärme tee seda pühaduse sildi all. Kui paiga pühadus ja tähendus on teada, hoiame seda. Ärme tee seda looduskaitse sildi all. See mõjub manipuleerivalt ja esindab täiendavad välised pretensioonid neile niigi keerulistele tingimustele, mida endale kuuluval maalapikesel ühel või teisel säästval moel toimetada tahtes arvestada tuleb. 

Lõppude lõpuks peaks meie jämedalt 3000-le maausulisele nendest 1100 paigast isiklike sisemiste kõneluste ja avalikkusele suunatud riituste pidamiseks piisama küll. Rahvapärimuskultuuri ja kohaliku identiteedi kandmiseks samuti.