KESKKONNAKIRI ⟩ Troopilised tormid, fossiilkütuste firmad ja lootuskiire kustumine

Teisipäev, 14. september

Troopiline torm Nicholas tõi USA lõunaosariikidesse, Texasesse ja Louisianasse taas suured tuuled ja vihmasaju vaid kaks nädalat pärast orkaan Ida laastustööd. Torm viis elektri sadatest tuhandetest majapidamistest. Nicholas oli 2021. aasta orkaani hooaja 14. nime saanud torm ning kuues nime saanud orkaan. Tänaseks on nimetatud juba 17. torm, mille nimeks sai Rose. Tormiga Rose kogub jõudu samaaegselt ka 16. nimetatud torm Peter.

Allikas: Reuters

360,000 WITHOUT POWER IN HOUSTON AFTER HURRICANE NICHOLAS MADE LANDFALL! pic.twitter.com/gNoKWN0SPW

— Lorrie Hancock (@LorrieHancock18) September 15, 2021

Teisipäev, 14. september

Vermontist sai seitsmes USA osariik, mis on kohtusse kaevanud fossiilkütuste firmasid avalikkuse eksitamise pärast. Vermonti peaprokuröri T. J. Donovani sõnul kaebas osariik kohtusse teiste seas Exxon Mobil Corporationi, Shell Oil Corporationi ja Sunoco LP, kuna firmad on avalikkuse eest peitnud fossiilkütuste täit mõju kliimamuutusele.

Sarnasel teemal: Los Angelese maakond keelab nafta ja maagaasi puurimise. Maakonnas asub ka üks USA suurimaid naftapuurimise platse Inglewood Oil Field.

Allikas: The Hill (1), The Hill (2)

Today I am suing Exxon Mobil Corporation, Shell Oil Company, Sunoco LP, CITGO Petroleum Corporation, & other related companies for deceptive and unfair practices. #vtpoli https://t.co/IU5sqA65gW

— AG TJ Donovan (@TJforVermont) September 14, 2021

Teisipäev, 14. september

Eelmise nädala keskkonnakirjas kirjutasime Islandil sisse lülitatud süsihappegaasi õhust eemaldavast masinast. Nüüd aga tuleb välja, et masin ei pruugigi olla keskkonnale nii hea, kui esmapilgul tundub. Austraalia arvutusfirma Keynumbers andmetel nõuab süsihappegaasi õhust eemaldamine sama palju energiat, kui kulus selle õhku paiskamiseks. 2020. aastal kasutas maailm 462 eksdžauli fossiilkütustest tulevat energiat, mis paiskas õhku 32 miljardit tonni süsihappegaasi. Selle õhust eemaldamiseks kuluks Keynumbersi sõnul 448 eksdžauli energiat. Võttes arvesse ka seda, et ühed suurimad fossiilkütuste firmad ExxonMobil ja Chevron on suured süsihappegaasi eemaldavate masinate tehnoloogiasse investeerijad, tekib küsimus, kas seegi on suur rohepesu skeem?

Allikas: Recharge News

Neljapäev, 16. september

Kopernikuse Atmosfääri Monitoorimise Amet (Copernicus Atmophere Monitoring Service) teatas, et tänavune osooniauk on küllaltki palju suurem kui tavaliselt. Iga aasta sügisel tekib maa osoonikihti auk, mis sel aastal on juba praegu Antarktika suurune. Teadlaste sõnul on tänavune osooniauk sarnane eelmise aasta omale, mis oli suurim ja kõige kauem kestnud alates 1979. aastast. Samas ei saa veel öelda, et auk ka samasugust kasvu jätkab. Samuti ei viita praegune augu suurus sellele, et osoonikihi paranemine ei toimu oodatult, vaid see sunnib teadlasi tähelepanelikumale vaatlusele ja analüüsile.

Osooniaukude teket on seostatud inimtegevusega ning konkreetsemalt klorofluorosüsivesinikega (CFC), mis olid laialt levinud külmkappide ja aerosoolspreide tootmises. CFC-d on stabiilsed ühendid, mis suudavad lenduda stratosfääri ning alles seal UV kiirguse mõjul lagunema hakata. Sellest tulenevad keemilised reaktsioonid kahjustavad tugevalt osoonikihti. CFC-de kasutamine on keelatud 197 riigis, kuid nende kasutus pole siiski täielikult kadunud, mistõttu on osoonikiht senimaani kahjustatud ja tekivad augud.

Allikas: The Guardian

🌐The 2021's #OzoneHole has evolved into a rather larger than usual one. How do you think it sizes up next to other recent years? Compare it side-by-side with our decades-long record

More on how the #CopernicusAtmosphere Monitoring Service tracks #ozone➡️https://t.co/U1k51lHMyp pic.twitter.com/mF0EzYTWDC

— Copernicus ECMWF (@CopernicusECMWF) September 16, 2021