Öeldakse, et võimuiha toob inimeses esile kõige halvema meis. Sama kehtib ka valimiste puhul. Kui valimistel tegeldakse väga sageli üksteise pihta pori loopimisega, siis reklaamiagentuurid hakkavad looma reklaame, mis on lihtsalt saast. Ning kahjuks tundub, et mida aeg edasi, seda vähem ajupauerit reklaamidesse pannakse.

 

EKRE välireklaam

FOTO: Erakogu

EKRE

Reklaaminduses on vähe reegleid, kuid üks neist kõlab, et üks nali (või sõnum) korraga. Tuleb tõdeda, et rahvuskonservatiivid on selle vastu eksinud pannes kogu oma hingevalu ühte klippi, kus esimese kahekümne sekundiga näidatakse 20 erinevat pealkirja. Jah, need toetavad partei esimehe sõnumit, kuid mõjuvad taustal pigem segava materjalina.

Veidi hooletu mulje jätab ka pildipanga materjali kasutamine katteplaanidena, kuid see ei ole peamine viga. Sõnum "Meie armastame Eestit" koos piimapaki kujunduskeelega kõlab ju hästi, kuid mida see reaalselt ütleb? Eriti kui arvestada, et tegemist on kohalike valimistega.

Eesti 200

Väga palju on saanud kriitikat Eesti200 lahendus. Kuid turunduses on veel üks reegel haters gonna hate. Need inimesed, keda erutab Photoshopis siledaks lakutud poliitiku nägu nö "vanast" parteist mingi täiesti suvalise sõnumiga a la "Kindlalt edasi", mida on kasutanud lausa vähemalt kaks väärikat parteid oma kampaaniates ning kasutab ka edukalt Elron, ei olegi sihtgrupp.

Moodsa värvilahendusega Eesti 200 lahendus ongi see, mis kõnetab neid, kes muidu valimas ei käi. Kui olete pannud tähele, siis ei ole ka Eesti 200 plaan olnud kunagi kleepida kogu linn täis lõustadega plakateid, vaid viia oma sõnum sihtgrupini märkamatult, kasutades oma kanaleid ehk sotsiaalmeediat. Lärmamise asemel nad räägivad neile, kes tahavad kuulda, seda, mida nad kuulda tahavad. Võib-olla on seal ka mingi ideoloogia taga – kes seda teab – kuid nende strateegia edust räägib selgelt populaarsuse tõus uuringutel. Korra nad püüdsid hakata lärmama oma trammipeatuse reklaamiga, kuid said selle eest nii palju vastu hambaid, et õnneks on maha rahunenud.

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

A post shared by Eesti200 (@eesti200erakond)

Revolutsiooniline sõnum sellest, et "Eesti vajab muutust" on ka parajalt revolutsiooniline sõnum, mis on meeldivas vastuolus malbe värvigammaga. Ehk midagi selles lahenduses on, mis meeldib intelligentsetele vene tüdrukutele, kes on kuulupärast nende valijad. Kuigi jah, kohalikul tasandil tahaks ikkagi saada rohkem sellest, mida plaanitakse ette võtta aukudega tänavatel, mitte terve Eestiga.

Strateegiliselt on aga õige, et kui lubad teistsugust poliitikat, mis iganes see ka ei ole, siis tee ka reklaami teistmoodi.

Sotsiaaldemokraadid

"Teeme ruumi" on slogan, mis paneb vähemalt siinkirjutaja kukalt kratsima. Kas ei olnud see mitte Hitler, kes tundis puudust eluruumist? Kui siia lisada veel dimensioon, et see slogan on tekitanud vaidluse autorluse osas Mikk Pärnitsaga, ei saa seda kampaaniat kuidagi eduka algusega ürituseks pidada.

Sotsid on läinud samasugust teed nagu ka Isamaa, et on üks sõnum ja siis seda laiendatakse. Näiteks kleepsudel, millel ilutseb "Teeme ruumi uutele inimestele". Lihtne küsimus seda sõnumit nähes tekib, et kes teeb ruumi, kuidas ja kellele. Sest maailma ajalugu on korduvalt näidanud, et kui marginaalne ja radikaalsusele kalduv rühmitus hakkab ruumi tegema, siis hakkab ka veri tänavatel voolama.

«Teeme ruumi uutele inimestele ja mõtetele» lubavad sotsiaaldemokraadid, eesotsas Tallinna linnapea kandidaadi Raimond Kaljulaidiga. 

FOTO: Mihkel Maripuu

Nali naljaks, võib-olla puudub ka nendel, kellele on see sõnum suunatud, elementaarne analüüsivõime. Aga päris ämbrisse astusid sotsid "nupuka" valimisnänniga, kui jagasid tampoone sõnumiga "Igaühes on punast". See, et sotsid end punaseks peavad on midagi uut, sest punased on seni olnud siiski selgelt miinusmärgiga tegelased.

Tegelikult jääb arusaamatuks, mida nad tahavad. Öölinnapea ja võimalus lasta ostetud narkootikume kontrollida on vaid mõned poolikud lapsikused. Nagu ka Kalamajja pandud toidujagamiseks mõeldud külmutuskapp. Kelle jaoks see mõeldud on? Kas nende inimeste jaoks, kes Topsis 6 eurost õlut joovad? Või mida nad üldse taotlevad sümboolse, sisutühja ja otstarbetu tõmblemisega?

Et mitte vaid kriitiline olla, siis siit ka vihje kuidas asja parandada – kui juba narko teemat näppima läksite, siis öelge konkreetselt "Legalize!" ja te olete ka linnavalitsuses kenasti sees.

Keskerakond

Mida on öelda kambal, kes on nautinud Tallinnas ainuvõimu juba 20 aastat? See sama seltskond, kes on lubanud teha juba korduvalt valmis Linnahalli ning igasuguseid teisi imevigureid alates kiirtrammist ja lõpetades kasiinosaartega. Kuid kõik on ikkagi nii nagu on.

"Õige käik" koos paari lakutud näo ning koleda rohelise lätakaga. Masendav, umbmäärane ja tühi. Või mida te öelda tahate? Mitte midagi vist, sest Keskerakond on ju sekt ja teada tuntud tõde on see, et usklike ja hulludega ei vaielda.

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

A post shared by Eesti Keskerakond (@eestikeskerakond)

Jah, TikTok. Kesknoorte TikTok on suures osas cringe, kuid üksikud on päris head. Keski noored on rääkinud ka TikToki maja avamisest Lasnamäel – olemus arusaamatu, aga ideena sisuliselt ainuke värske, mida on kuulda olnud.

Oudekki puhul jääb mulje, et TikTokis läheb tal isegi üpris hästi. Ta oli poliitikutest seal esimesena kohal ja levis hästi ning jäi paljudele meelde kanalipõhiselt. Reachi on tal olematu eelarve kohta korralikult. Internetigigant Korobeinik jagab iga reede ühe fakti – ajaloost, Lego rehvidest ja jala röntgenidest – tundub lamp, aga samas reachi ja reaktsioonide järgi toimib, ent õhku jääb küsimus, kas lahedad internetifaktid konverteeruvad häälteks ümber. Sama küsimus ka Oudekki TikToki puhul.

Isamaa

Kui kunagi olid Isamaa reklaamid nutikad, siis nüüd on nad läinud tagasi ja on samal tasemel oma konkurentidega. Enda 90ndate alguse slogani "Plats puhtaks!" taaskasutamine oleks ju justkui hea mõte, kuid ajalugu on see, mida ei ole selle partei puhul just mõtet rõhutada. Just sellepärast, et ei ole vist ühtegi teist parteid, mis oleks sisemiselt nii lõhenenud kui Isamaa. IRL, Isamaa 2.0 jne, rääkimata kusagile kadunud Parempoolsetest näitab selle partei Santa Barbaralikku minevikku ning tundub, et ka olevikku.

Nii nagu sotsid lisavad ka nemad oma sõnumile "Plats puhtaks!" erinevaid täiendeid, kuid see ei ole mitte nutikuse, vaid pigem mõttelaiskuse tunnus. Samas, kui tahate teha platsi puhtaks, siis võtke reaalselt harjad kätte ja tehke Tallinn puhtaks kogu prügist ja rämpsust. Erinevalt suvalistest plakatitest oleks sellest ka kasu.

Loosungiga «Plats puhtaks!» läheb hääli püüdma Isamaa, partei Tallinna linnapeakandidaat on Urmas Reinsalu.

FOTO: Mihkel Maripuu

Mingit ideed siin ei paista. Sest mida te reaalselt olete kasvõi püüdnud teha? Helsingi tunnelit ehitada või? Samamoodi nagu Kesk Linnahalli remontida?

Ainuke ideelaadne pojakene tundub olevat Keskerakonna kontori kõrval oleva suure pinna ära ostmine, aga seegi on rohkem mälestus eelmistest kampaaniatest kui miskit originaalset. Märkimist väärivad veel Myrka korvi viskamise video ning Urmas Reinsalu 1.septembril koolilastele kommi jagamas – viimane neist on nii trööstitu vaatepilt, et tunnen kaasa nii jagajale kui jagatavatele.

Reformierakond

Nii nagu ka Eesti 200 üllatab Reformierakond stiilse reklaamilahendusega. See, et Tallinnat on näidatud naisterahvana ning temaga suhestuvad erinevad kandidaadid, on hea mõte. See on värske klipp, kus lisaks korralikule produktsioonile näeme ka ilusaid inimesi. Ning erinevalt EKRE esimehest nad ka pilgutavad silmi ehk ei ole nii tohutult krampis.

Lisaks on Refomierakonna reklaamide puhul kohe aru, kellega tegu. Lubadused on muidugi õõnsad ja linnapea kandidaat Kristen Michal ei ärata kohe üldse mingisugust usaldust, kuid laias laastus hea tulemus.

Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid andsid esmaspäeval, 6. septembril üle Tallinna valimisnimekirjad.

FOTO: Mihkel Maripuu

Jalgrattakesksest linnast rääkides on muidugi selge, millist inimest püüda püütakse. Aga slogan "Linn, mis töötab sinu heaks" on liiga pikk ja lohisev. Linna ja töötamise suhtele keskenduda on veider ja võõras mõte. Linn võiks olla parem selline, et ei sega ega häiriks. Et mul oleks seal hea elada. Aga see töötamine, ei tea, kõlab kuidagi kiplaslikult.

Ei tunne ka vastupidist, et töötan linna heaks. Michal on kaaperdamas E200 vaibi – üdini positiivsed plaanid ja "Ühendatud Tallinn" programm. Aga selle käigus ei ole ära unustatud, et lisaks on vaja rääkida lasteaia- ja koolikohtadest. Pensionäride aktiivsusprogramm on ideelaadne toode, cool.