1989. aasta juunikuus muutsid kommunistlikku maailma jäädavalt kaks ajaloolist sündmust: Tian'anmeni väljakul astus tundmatu protestija tankikolonni ette ning Viljandis anti välja erootikaajakirja Maaja esimene lehenumber. Rahvuslikes toonides kultuuriajaleht, kus leidsid oma koha väärikas aktifoto, ristsõna, seksuoloogiline õpetus ning Lev Tolstoi. Neli lehekülge vabadust, sümbolina aina kasvavast ettevõtlus- ja mõttevabadusest perestroika ajal.

Maaja, tolleaegne Maarja, sai sündida tänu 1988. aastal vastu võetud kooperatiivide seadustele, mis lubas organisatsioonidel luua teeninduskooperatiive.

"Me tegime siis samuti teeninduskooperatiivi ja pidin ära käima Viljandi kompartei esindaja ees põhjendamas, et miks seda vaja on. Käisin ka NKVD Eesti esimehe juures, aga too suhtus päris hästi," hakkab asutaja Matti Looga erootikaajakirja ajaloo kirjeldamisega pihta.

Looga müüs oma beeži Žiguli maha ning saadud 15 000 rubla eest trükkiski 40 000 eksemplari Maajat. "Sai õigel ajal alustatud, teema rahvast huvitas. Eesti kohta oli ikka päris kõrge tiraaž, vähemalt oma maakonna lehtede tiraaži me ületasime," meenutab Looga. Kusjuures,  tänaste üleriigiliste päevalehtede tiraaž selle mahuni ei küündi.

Kui uurin Loogalt selle kohta, kust tuli talle mõte teha erootikalehte, viitab ta Newtoni õunale: "Ma lugesin Noorte Häält ja artiklit, mis käsitles noorte seksuaalkasvatust ja selliseid teemasid. Aga siis mul pahvataski, et meil Eestis pole ühtegi väljaannet, mis sellega tõsiselt tegeleks. Võib olla mingid artiklid kusagil olid, aga päris sellist kirjandust ei olnud."

Seksuaalkultuuri häälekandja Maa(r)ja

Rahvusraamatukogus kõige esimesi Maaja lehenumbreid lugedes on selge, et kõige esimene lehenumber on midagi tõeliselt ajaloolist. Eesti vanima tissiajakirja esimene trükinumber on oluline reliikvia kohalikus kirjandusloos. Enne kui sellest sai lakkpaberil pornokas, oli tegemist Mulgimaa kultuuriloo häälekandjaga, mis muuhulgas pidi "lähemalt tutvustama eesti rahvale ka seksuaalkultuuriga seonduvaid küsimusi", nagu lehe esimeses juhtkirjas tõdeti.

Kõige esimese Maa(r)ja esikaas, mis nägi ilmavalgust 1989.aasta juunis

FOTO: Erakogu

Esimestes lehtedes hoitakse üle ootuste tagasihoidlikku ja viisakat joont. Esikaanel olev tutvustav artikkel folkloorifestivalist Viljandimaa Virred pakendab kogu kontseptsiooni süütuks kultuurileheks. Teisel leheküljel asub suur ristsõna, kolmandal hakkab pihta lubatud seksuaalkultuuriga seonduvate küsimuste lahkamine – alustab Maaja seeria "Kuidas saada Mallega õnnelikuks ehk sissejuhatus seksuaalellu", mis jätkub tagaküljel.

Kolmanda lehekülje all on tõeline seksuaalkultuuri pärl: ülevaade Lev Tolstoi mõtetest ja tsitaatidest seksiteemadel. Hiljem lisandus grafoloogia ehk käekirjakursus, mis aga lõpetati ära auditooriumi vähese huvi tõttu. Lugemisvara poolest pakuti nii luulet, miskit hingele ning korraldati ka fotokonkursse.

Seksuaalelu sissejuhatuse autor ja Maaja pikaaegne toimetaja oli Teet Weissbach, kellega Looga tutvus, kui too oli just lõpetanud Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna ja kirjutanud oma lõputöö seksuaalsusest Eestis. "Mul vedas, et sain sellise inimesega kokku. Ta oli Eestis kõige kompetentsem sellel teemal. Tegimegi kahekesti, tema poolt oli sisu, ma panin kirjanduslikku vormi," tõdeb ise juristi haridusega Looga.

Esimese lehenumbri puhul ei ole mitte ühtegi märki sellest, et paari aasta pärast tervitatakse samas väljaandes zoofiile ning jagatakse süütumaid sodoomia vorme, mis hõlmab näiteks tiivutut porikärbest.

"Esimesed olid ikka praegusega võrreldes päris äpud, ausalt öeldes. Nagu rajoonileht, samas formaadis," meenutab Looga Maaja esimesi lehenumbreid, hääles kerge kõhklus ja kahetsus. Hiljem tunnistab ta, et natukene kahetseb ka geiteemade laialdast käsitlemist. "Mulle see eriti ei istunud ja seda heideti ette. Huvi selle vastu ei olnud kuigi suur."

Kultuurilehest tissiajakirjaks

Nõukogude liidu tsensoritele Maaja aga ette ei jäänud. "Seal olid ainult aktifotod ja kirjandus, pornograafia poole läks asi Eesti ajal. Alguses oli ikka väga tagasihoidlik," sõnab Looga. "Kord korraks, ega see otseselt kujundusi ei mõjutanud. Natukene läks peale iseseisvumist vabamaks."

"Eks meil põhiline asi oligi see, et muuta ta nii-öelda tänapäevasemaks ja värvilisemaks ja parema paberi peale ja nii edasi. Sellega me tegelesimegi. Mina alustasin. Esimesed aastad andsin seda praktiliselt põlve peal üksinda välja," räägib Looga.

1989.aastal ilmus Maajas "Armu tähekaart", mis kaardistas inimkeha seksuaalseid punkte

FOTO: Erakogu

Looga sõnul täitis esimesel Maaja aastal enamus tema aega paberi otsimine. "See oli aasta teises pooles ja sel ajal olid kõik kvoodid jaotatud," ütleb ta. Paberi defitsiidi tõttu on Maajat trükitud nii etikettide peale kui ka Venemaal paberit tuues peaaegu kuuli saadud.

"Ühe numbri trükkisime näiteks Hiiu Kaluri sildipaberi peale. Üks tuttav juhtus seal tööl olema ja pakkus välja. See oli kolmas või neljas number," meenutab Looga. "Tolleaegsest Leningradist tõin samuti paberit ja oli niimoodi, et piiri veel ei olnud, aga mingi valve ikka oli. Venemaa poolel enne Petserit mingi sõjaväepatrull pidas meid kinni ja isegi tulistati automaatidest. Selliseid asju on olnud, aga raha lahendas selle ära nagu ikka Venemaaga. Suur auto oli ja kuskil millegipärast tõmbasime tähelepanu ja karmide meetmetega peeti meid kinni. Igasugu asju on olnud," muheleb Looga.

Looga ülesannete hulka kuulus ka levi. 

"Viisin ise paljudesse maakondadesse laiali – tanklatesse, kauplustesse. See oli päris suur töö ausalt öeldes, kaks päeva läks tassimise peale."

Kiire areng 1990. aastal

Alates Maaja teisest aastakäigust, 1990. aastast, kadus ajalehe suur trükiformaat ning Maaja võttis tänaseks tuttavama ajakirja formaadi. Tekkis huumorinurk "Erose muiged" ja hakkasid ilmuma üksikud tõlkelood USA pornoajakirjast Hustler. Elust siinpool raudset eesriiet kirjeldas populaarsotsiaalteaduslik seeria "Homoseksualismist kinnipidamiskohtades", kus tõdetakse, et homoseksuaalsus Nõukogu vanglates on väga levinud nii osapoolte kokkuleppelisel kui ka sunniviisilises vormis, ent samas silmakirjalikult põlatud nähtus. Detailselt kirjeldatakse vangide omavahelisi karistusaktsioone, kui keegi oli vahele jäänud teiselt mehelt läheduse otsimise või pakkumisega.

90ndate esimestel aastatel oli Maaja areng kiire ja sisu muutus aina mitmekülgsemaks. Hakati aina rohkem tiražeerima julget erootilist ilukirjandust, tuntumatest näiteks "Koeratapja" ja "Ühe Viini hoora elulugu". Fiktsiooni kõrval ei unustatud reaalset elu, loominguga parallelselt ilmusid erinevad populaarteaduslikud artiklid seksiga seonduvatest teemadest ja intervjuud, näiteks USAs tegutseva soomlannast prostituut Minnaga. Tegeleti ka rahva valgustamisega, näiteks ilmus suguelu entsüklopeedia seeria, millega tutvustati vastavat terminoloogiat.

1992. aastal hakkasid Maajas ilmuma ka seksikuulutused – mees otsib naist, naine otsib meest, mees meest, naine naist, mitmekesi ning abstraktne kategooria "Muud". 29 aastat hiljem neid lugedes on kõige võõrastavam asjaolu, et osades kuulutustes on partneri alamvanuseks märgitud 15 aastat. Kuulutuse avaldamine maksis viis krooni.

Sekskuulutused aastast 1992

FOTO: Erakogu

Maarjast sai Maaja

Sama aasta lõpus muutus ajakirja nimi Maajaks. See episood tekitab Loogas kahetisi tundeid, mida ta nimetab tobedaks looks. "Usutegelased hakkasid nime kallal virisema, aga me tegime väikese ja osava vangerduse. Võtsime lihtsalt R-tähe ära ja alles jäi Maaja. Sellest õnneks piisas. Kuidas saab olla niimoodi, et vägivalda ja inimeste tapmist me näitame, aga inimese sündimist ei tohi näidata," räägib Looga.

"Aga probleem oli ja käisin isegi tolleaegse kultuuriminister Alliku juures. Täitsa tundus olevat, et selline ärakeelamise küsimus. Siis leppisime kokku, et hakkame kiletama ja koolide läheduses ei müü. Saime Allikuga kokkuleppele ja andsime ikkagi edasi kõigi kiuste. Hiljem selliseid probleeme enam ei olnud," meenutab Looga.

Esimene Maaja nime kandev trükinumber

FOTO: Erakogu

Usutegelaste kiun oli tunnistuseks sellele, et ajakiri oli väga menukas ja rahva seas levinud. "Meid telliti muidugi Venemaale päris palju ja kõige kaugem tellija oli Jaapanist, aga kõige huvitam oli see, et see tellija oli härra Bramanis. Tema ka ju lõppude lõpuks inimene, mis siin ikka imestada," sõnab Looga.

Algusaastatel oli ka Loogal ambitsioonikas plaan laieneda. "Piirid oli lahti, aasta oli 91 või 92. Tahtsin kohe proovida. Nägin, et Eestis nii hästi läheb ja äkki suudan laiendada impeeriumit," räägib Looga. "Käisin Moskvas ja Kiievis. Kiievis oleks peaaegu isegi saanud, aga kohalike vastuseisu pärast jäi see ära. Meil oli tohutu marginaal. Me oleksime kindlasti  läbi löönud. Kui meie tegime korralikke värvilisi pilte, siis sellel ajal, kui ma Moskvasse viisin, siis nemad olid alles meie algusastmel mustvalgete aktifotodega."

Möödunud suvel 32 aastaseks saanud Maajale on Eesti rahvas lojaalseks jäänud. Erootikaajakirju on tulnud ja läinud, aga Maaja on siiani elus. Ka tõlgitud importajakirjad nagu "Hustler", "Playboy" ja "FHM" ei ole suutnud Eesti vanimat erootikaajakirja troonilt tõugata ega hingusele saata ning see on midagi tõeliselt ilusat.