Kliimamuutus ja keskkond on pikalt olnud Roheliste pärusmaa. Nüüd aga, mil esimene on tituleeritud inimkonna suurimaks ohuks ning ka eestlaste teadlikkus on tõusnud, ei jää ka teistel erakondadel üle muud, kui pakkuda välja lubadusi selle nõude rahuldamiseks. Mida nad lubavad, vaatame üle!

Konkreetsuse eesmärgil võtame vaatluse alla erakondade valimisprogrammid Tallinnas. Jah, jälle Tallinn, kuid mis teha – pealinn võiks olla riigi nägu ja siiski-siiski on Tallinn ju ka 2023. aasta rohepealinn. Seega võiks eeldada, et erakondade suurim fookus ja mahlakaimad lubadused on suunatud sinna. Järgnev on lühikokkuvõte kõikide erakondade kliima- ja keskkonnalubadustest ning erakondade esindajate väikestest valgustustest mõtteviisist, mis on lubaduste taga. Kui mõne erakonna juures selgitavat teksti pole, siis seetõttu, et enne artikli ilmumist seda ei saadetud.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Mida nad lubavad?

Kuigi mitmed EKRE liikmed ja ka juhid on selgelt välja öelnud, et nemad inimtekkelisse kliimamuutusesse ei usu ning igasugune rohepöörde mainimine ajab neil harjad turri, siis teadlikult või enesele aru andmata lubavad nad siiski oma valimisprogrammis mõne kliimamuutusest tingitud nähtusega tegeleda. Näiteks lubavad nad panna püsti kliimamuutuse tõttu Eestisse migreerunud hispaania teeteo kogumiseks konteinerid. Lisaks lubavad nad rajada sadeveekanalisatsiooni kohtadesse, kus seda pole, mis omakorda aitab vähendada kliimamuutuse tõttu sagenevate suurvihmade mõjul tekkivaid üleujutusi.

Muu keskkonnahoidliku poole pealt lubab EKRE toetada jala või rattaga liikumist kergliiklus- ja kõnniteede rajamisega ning aidata kaasa prügisorteerimise populariseerimisele vastavate konteinerite paigaldamisega. Linnaosaspetsiifiliste lubaduste poole vaadates lisanduvad sellesse nimekirja ka parkide hooldus ja okaspuude istutamine, Põhja-Tallinnas merereostuse ning Pirital rannametsa keskkonnamõju uurimine.

Veidi üllatavalt lubab EKRE luua nii Nõmmele kui Piritale ka pargi-ja-reisi parklaid. On võimalik, et need pole mitte keskkonnasäästu eesmärgil loodud, vaid lihtsalt pealinna liikluse parendamise sooviga, kuid positiivne mõju on sellel kindlasti mõlemale. Muidugi on EKRE programmis ikka ka õhutrammi lubadus, kuid see ei vääri enamat tähelepanu.

Eesti Keskerakond

Mida nad lubavad?

Keskerakonna Tallinna valimisprogrammi võib esmapilgul kiita, kuna rohelisus on seatud esimeseks eesmärgiks tervikliku vahelehena. Nende Tallinna-diktatuuri peale tagasi vaadates on sellel küll kerge rohepesu maik küljes, kuid näib, et Keskerakond siiski üritab oma rohelise tunnusvärvi vääriliseks saada.

Nimekirjas on olemas kõik juba tüütult korduvaks muutuvad lubadused parendada jala ja rattaga liiklejate elu, luua pargi-ja-reisi parklaid. Samuti muuta ühistransport kättesaadavamaks ja panna see liikuma taastuvenergial ning muuta jäätmete sorteerimine ja taaskasutus lihtsamaks.

Selle keskelt võib leida ka paar eristuvamat ideed. Näiteks murukivi eelistamine parklate rajamisel või lubadus koostöös naaberlinnadega puhastada Läänemeri ja tõsta selle liigirikkust. Viimane neist näib pisut ambitsioonikas, kuid tähtede poole sihtides võib ka omadega kosmosesse jõuda. Väga tehtavalt kõlab lubadus algatada suletud Pääsküla prügila alale päikeseelektrijaama detailplaneering. Innovaatilisema poole pealt lubatakse hoida fookuses vesinikutehnoloogiate arenguid ja otsida võimalusi nende kasutamiseks.

Mis on selle taga?

Keskerakonna liikme ja Tallinna Linnavolikogu innovatsioonikomisjoni esimehe Andres Kollisti sõnul soovivad nad unistada nii, et midagi päriselt liiguks. “Halvasti läbimõeldud, ebareaalsed, tegeliku eluga mitte seotud plaanid, katteta lubadused, mitte ainult, et ei vii kuhugi, need tekitavad segadust ja mõjuvad teinekord lausa pidurina,” ütles ta. Kollisti sõnul on kliimapoliitikas määrav roll riigil, kuid omavalitsus saab ja peab siin õla alla panema. “Energia kokkuhoid, majade soojustamine, paremad transpordiskeemid. Ka vesinikul töötava transpordi kasutamine, kui see majanduslikult vähegi võimalikuks osutub,“ rääkis ta.

Isamaa Erakond

Mida nad lubavad?

Isamaa keskkonna- ja kliimateemalised valimislubadused on sõnastatud võrdlemisi üldsõnaliselt. Domineerivad sõnad “soodustame”, “propageerime”, “tagame”, “seisame” ning jääb natuke selgusetuks, et mida siis päriselt tehakse. Esineb siiski ka konkreetsust. Näiteks igale linnaelanikule 100 eurose rattafondi tekitamine ning linnaasutused saavat Isamaa käe all sisemiselt paberivabaks.

Teistest eristuvate lubaduste poole pealt paistab Isamaa silma plaaniga kujundada hoonestamata linnaruum kõrghaljastusega puhkealadeks. Põhimõtteliselt lubatakse vist nagu luua parke, aga natuke seksikamalt sõnastatult. Samuti lubab Isamaa seista selle eest, et “Tallinn saaks mahekultuurseks roheliseks pealinnaks”. Peale selle, et see tähendab koolides mahetoidu pakkumist, jääb mahekultuuri termin veidi segaseks. Lisaks lubab Isamaa kaaluda planeeringute ja lubade andmisel põhjalikult riske keskkonnale (kas see pole alati nii pidanudki olema?) ning koostöös erasektoriga soodustada elektriautode kasutamist, ehitades laadimispunkte ühistute lähedusse.

Mis on selle taga?

Isamaa kommunikatsioonijuht, noorteühenduse esimees ja Tallinna noortelinna linnapeakandidaat Karl Sander Kase edastatud vastuses seisab, et kohaliku tasandi poliitika ei asenda, vaid täiendab riikliku poliitikat kliimavaldkonnas. Isamaa arvates aitab rohelisemate ja energiasäästlikumate lahenduste poole liikuda näiteks eluasemete energiasäästlikuks muutmine või kaasaegsed transpordilahendused. Samuti rohealade säilitamine. “Sama oluline on ka linnaruumi planeerimine tervikuna. Kui me tagame inimestele valikuvõimalused ja võimalused linnaruumis liikuda, vähendame sellega ka nende jalajälge keskkonnale,” edastas Kase.

Eesti Reformierakond

Mida nad lubavad?

Reformierakonna valimisprogramm on üles ehitatud võrdlemisi loogiliselt. Iga suurema alapeatüki puhul on esimesena lahti seletatud probleemid, siis visioon Reformi-Tallinnast ning alles seejärel minnakse konkreetsete jutustavalt lahti kirjutatud lubaduste juurde. Fookuses on jala käimine ja rattaliiklus, peamiseks eesmärgiks luua linna, kus kõik vajalik oleks käe-jala juures ning lihtsasti ligipääsetav. Ka ühistranspordi parandamine on Reformi programmis mitmetahuline – lubatakse nii isejuhtivate trammide võrgustikku, uusi trammiliine, metroobussi kui ka üldist uut ühistranspordi võrgustikku. Muidugi ei puudu Reformi lubadustest ka otsene rohelus ehk rohealad ja -koridorid igale poole, jäätmete sorteerimise soodustamine ning pargi-ja-reisi parklad.

Eristuvamate lubaduste poolelt on märkimisväärne näiteks plaan Pariisi eeskujul vähemalt 50 protsenti Tallinna uusehitistest rajada puidust. Samuti plaan hakata linnas toitu tootma ehk anda kasutuseta rohealad linnarahvale aiasaaduste kasvatamiseks. Programmis on viidatud, et võimalik on ka kasutuseta laohooned või garaažid toidukasvatamiseks sobilikeks muuta. Reformi käpa all saaks korda hoovid ning mitme kvartali peale ühiselt rajataks päiksepargid.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Mida nad lubavad?

Sotsiaaldemokraatide kliima- ja keskkonnalubadused on sõnastatud küllaltki konkreetselt. Lubadusega ühes lauses tuuakse tihti välja ka lahendatav probleem või soovitav tulemus. See jätab neist üpris läbimõeldud mulje. Ka siit ei puudu rattaliikluse parendamise, rohealade säilitamise, jäätmete sorteerimise lihtsustamise ja ühistranspordiliikluse reformimise lubadused. Kui Reform võttis ühe lubaduse puhul eeskujuks Pariisi, siis Sotsid vaatavad Tartu poole, lubades tuua seal juba kaheaastaseks saanud Autovabaduse Puiestee ürituse ka pealinna.

Eristuvalt paistavad silma näiteks fookus toiduraiskamise vähendamisele, millega lubatakse soodustada toitlustusasutustes ja kauplustes üle jääva toidu jõudmist abivajajateni. Kuidas see käib ja kas selleks pannakse pead kokku juba toimivate süsteemidega, programmist ei selgu. Sinna samasse ehk toidutööstuse varjupooltega tegelemise auku läheb ka pakendivabade poodide tekke soodustamise lubadus. Silma torkab ka soojenevas kliimas suureneva kuumakõrbete riskiga tegelemise plaanid – Sotsid lubavad nende vältimiseks istutada laialehelisi puid ning ohtlikemates piirkondades kaaluda kaugjahutuse kasutamist.

Mis on selle taga?

Sotsiaaldemokraatide programmi eestvedaja ja Tartu linnapeakandidaat Lemmit Kaplinski rääkis, et kohaliku omavalitsuse tasemel on vaja näha vaeva, et elanikud saaksid teha teadmispõhiseid otsuseid. “Sel põhjusel on meie programmis muude tegevuste kõrval toodud eraldi välja keskkonnaalase teadlikkuse tõstmine,” ütles ta. Kaplinski sõnul on kliimamuutuse mõju juba siin ja ainult kasvab ajas, mistõttu peab selle vastu võitlemise kõrval ka sellest tulenevate muutustega kohanema. “Kohalikul tasandil tähendab see teadlikumat linnaplaneerimist nii liikuvuse aga ka näiteks haljastuse osas,” rääkis ta.

Kaplinski arvates võiks Sotsiaademokraatide kliima- ja keskkonnaplatvorm imponeerida valijale, kelle jaoks ei ole ükskõik tema elu keskkonnajälg ega ka selle maksumus. “Teisisõnu tahame me kõnetada inimesi, kes siiralt ja päriselt hoolivad meid ümbritseva elukeskkonna käekäigust, kellel ei ole aga kindlasti endal alati võimalust osta kõige loodussõbralikumat ja paraku kõige kallimat toodet. Piltlikult tahame kõnetada inimest, kes armastab suvitada küll Pärnu rannas, aga tahab mõnel korral lennata perega ka soojale maale,” rääkis Kaplinski. “Tahame olla mõistlikuks valikuks neile, kes toetavad rohepööret ja tahavad näha selle kulude õiglast jaotumist ühiskonnas, selle potentsiaali majanduse elavdamiseks aga mitte vaesuse juurdekasvu.”

Erakond Eesti 200

Mida nad lubavad?

Ka Eesti 200 valvsa pilgu all saaks Tallinn rattasõidust, jala käimisest, ühistranspordist, jäätmete sorteerimisest ja parkidest lugu pidavate kodanike suhtes sõbralikuks linnaks. See paistab olevat muutunud juba erakondade üleseks normaalsuseks, mis on ainult positiivne. Eesti 200 jääb oma kliima- ja keskkonnalubadustes aga väga kenasti ka end eristavate tunnuste juurde ehk ettevõtluse ja tehnoloogilise arengu kantsi. Küll viiksid nad ühistranspordi 100 protsenti taastuvenergiale, rajaksid vesinikutanklaid, soodustaks päikesepaneelide paigaldust katustele, looks võimalused linnapõllundusega tegelemiseks, et saaks kasvatada juurvilju kasutades uusi tehnoloogiaid ning automatiseeriks linna valgustussüsteemid, et öisel väheste liiklejatega ajal energiat kokku hoida. Kui viimane punkt kõrvale jätta siis midagi erilist teistega võrreldes pole.

Mis küll eristub ja teiste erakondade programmides veel mainitud pole, on näiteks lubadus keelustada ühekordsete nõude kasutamine väliüritustel. Tallinnas on ühekordsete nõude kasutus avalikel üritustel olnud keelatud juba 2019. aastast, kuid kõigil väliüritustel veel mitte. Kas sinna alla lähevad ka perekondlikud väligrillid tagaaias, pole kindel. Samuti eristub lubadus kaotada linnaosalehed.

Mis on selle taga?

Eesti 200 juhatuse liige Jaak Laineste ütles, et erakond võtab kliimateemat väga tõsiselt. “See ei ole probleem, mis läheb iseenesest üle ja kus Eesti saaks või peaks jääma teiste sabas sörkijaks, rehepapiks ja vajalikest sammudest mööda hiilijaks,” rääkis ta. Laineste sõnul toetab erakond kliimaseaduse loomist ning ei toeta trendi, kus püütakse probleeme lahendada meie metsa põlevkivielektrijaamades ära põletades. “Rohepööre pole tüütu kohustus, vaid võimalus meie kõrge tehnoloogiavõimekusega sektorile – uusi lahendusi vajatakse kogu maailmas ja nii riigi kui KOV võimalus on ettevõtteid omade nõuete ja tellimustega toetada,” rääkis Laineste.

Erakond Eestimaa Rohelised

Mida nad lubavad?

Mitte-ootamatult ja mitte-üllatavalt on Rohelised vähemalt kliima- ja keskkonnateemaliste lubaduste arvu poolest esirinnas. See on justkui kogumik kõikide teiste erakondade lubadustest ehk seal on kõike ja siis veel natuke peale.

Väike checklist: programmis on olemas rattaliiklus, jäätmete sorteerimine, rohe- ja haljasalad, päikesepargid, keskkonnasäästlik majaehitus, ühistransport, kõnniteed, pargi-ja-reisi, elektriautode laadimine ja lamellrehvid. Üks Roheliste tabavaim ja samas üldsõnalisim lubadus on: “Investeerida ringmajandusse. Palju.” Võta näpust, kui palju on palju, aga kui palju, siis palju.

Kõige selle kõrval on ka eristuvamaid lubadusi. Näiteks istutada 100 000 puud ja kehtestada Tallinnas 1. aprillist 31. juulini pesitsusrahu. Rahu aitab pealinnas luua ka lehepuhurite keelustamine. Leidub ka paar ideed, kuidas oma lubadusi rahastada. Näiteks lubavad Rohelised määrata lehepuhurite kasutajatele või konide maha viskajatele kõrged trahvid, mida küll ka heakorratöö tundidega maksta saab. Samuti kehtestaksid nad Tallinnas tipptunnitasu. Roheliste valvsa silma all saavutaks pealinn nõnda lausa CO2-negatiivsuse.

Kokkuvõtteks

Kliimamuutus on globaalne teema, mistõttu võib näida, et kohalikul tasemel sellega tegelemiseks pole palju vahendeid. Mingi piirini võib see tõele vastata, kuid siiski on ka KOV tasandil olemas oma võimalused. Peamine neist on võimalus tegeleda nüüd, kohe ja praegu tänaste vahenditega, mis ei pea seadusandluse taha koperdama. Need tegevused on näiteks konkreetselt ja tõenduspõhiselt ära toodud kestliku Eesti koostööplatvormi Rohetiiger ja Arengukoostöö Ümarlaua loodud rohenügimise dokumendis, kus on kokku pandud 15 keskkonnaühenduse soovitused omavalitsustele. Dokumendiga saad tutvuda SIIN.

Rohetiigri vabakonna juht Teele Pehk ütles KOV ja kliima teemalisel ajakirjanikele korraldatud seminaril, et üks suurimaid asju, mida omavalitsused ära teha saavad, on koostada enda piirkonna kliima- ja energiakava. Samuti jäätmete sorteerimise ja taaskasutuse lihtsustamine ning keskkonnamõju üheks suurimaks faktoriks seadmine igal otsusel. Pehki sõnul on KOVides keskkonnaga tegelemise puhul kõige kriitilisem ressurss aeg ja poliitiline julgus. Kas neid ka omavalitsuste uutel liidritel jagub, näitab samuti aeg.