Maailm põleb. Aga kus? Seda saad teada Ypsiloni iganädalasest keskkonna- ja kliimauudiste kokkuvõttest. See on kliimateemaline amuse-bouche, sest infot on palju, aga tähelepanu vähe. P.S. Sündmuste nimekiri ei ole ega üritagi olla ammendav.

Reede, 8. oktoober

ÜRO inimõiguste nõukogu tunnustas esimest korda, et puhas, terve ja jätkusuutlik keskkond on inimõigus. Pakkumise tõid nõukogu ette Costa Rica, Maldiivid, Maroko, Sloveenia ja Šveits ning see sai 43 poolthäält. Hääletusest hoidusid neli riiki, milleks olid Venemaa, Hiina, India ja Jaapan. ÜRO inimõiguste ülemvolinik Michelle Bachelet kutsus kõiki liikmesriike võtma ette julgeid tegusid, et otsus ka reaalset tulemust kannaks.

Allikas: UN News

Neljapäev, 7. oktoober

Viimase 50 aasta jooksul on Türgi 300 looduslikust järvest 60 protsenti ära kuivanud ning sellel on laastav mõju kohalikele lindudele. Põhjuseks on vähenenud vihmasadu, tõusnud temperatuurid, avaliku maa halb kohtlemine ning kehvad põllumajanduse tavad. Näiteks juulis suri nälga kolm kuni viis tuhat noort flamingot, kelle laibad nüüd kuivanud jõesängides lebavad. Mitmed linnud on pidanud nälja kustutamiseks sööma prügi või juba nälga surnud loomi, mis võib neid parasiitide tõttu omakorda tappa.

ÜRO sõnul ongi Türgi kliimamuutuse ees väga haavatav. Sel aastal registreeriti juulis riigi ajaloo kõrgeim temperatuur – 49,1 kraadi. Kõrged temperatuurid tekitasid Türgi merevees fütoplanktoni ülekasvu ning riik maadles lähiajaloo suurimate maastikupõlengutega. Nüüd peab riik tegelema veevaesusega. Üks viis, kuidas nad seda teevad, on maa-aluste tammide abil, mis aitavad vihmavett maapinnale tõmmata ning sellega kaitsta maa-alust vett. 

Allikas: The Guardian, Daily Sabah

Neljapäev, 7. oktoober

Google teatas, et ettevõte lõpetab reklaamide lubamise Youtube’i videotel ja muul sisul, mis jagavad kliimamuutuse kohta valeinfot. Samuti ei tohi reklaamid ise edaspidi sellist infot edastada. Kliimamuutuse kohase valeinfona lähevad uue reegli all arvesse väited, et kliimamuutus on pettus, info, mis eitab pikaajalist kliima soojenemise trendi või kasvuhoonegaaside või inimtegevuse mõju kliimamuutuse tekkimisele.

Allikas: New York Times

Kolmapäev, 6. oktoober

Pakistani edelapiirkonnas asuvat Balochistani provintsi tabas 5,9 magnituudiline maavärin. Suurimat kahju tekitas maavärin provintsi Harnai piirkonda. BBC andmetel hukkus 20 inimest ning vigastada sai 150 inimest. Sadu inimesi on jäänud ka kodutuks, kuna nende koduks olnud muldonnid varisesid kokku.

Allikas: BBC

Teisipäev, 5. oktoober

Uurimisrühm Carbon Brief avaldas uuringu, kus analüüsiti riikide süsihappegaasi emissioone alates tööstusrevolutsiooni algusest 1850. aastal, et määrata ära, mis riikidel on ajalooliselt suurim vastutus kliimamuutuse tekkel. Suurim saastaja on nende andmetel USA (20 protsendiga globaalsest tervikust), selle järel Hiina (11%), Venemaa (7%), Brasiilia (5%) ja Indoneesia (4%). Mil see info väga üllatav pole, kuna esikolmikus on tegemist maailma suurimate riikide ja majandustega, siis CNBC artiklis on mainitud üllatavalt ka Eestit. Nimelt leidsid teadlased, et kui jagada riigi iga analüüsitava aasta emissioonid vastavate aastate rahvaarvuga, on Eesti selle arvestuse – ehk emissioonid inimese kohta aastas – järgi kolmas. Teadlased tõid aga välja, et selle arvutuse tulemused panevad mineviku vastutuse täielikult täna elavate peale, mitte ei jaga seda aastate vahel võrdselt.

Allikas: CNBC

Teisipäev, 5. oktoober

ÜRO rahastatud uuringust selgus, et vahemikus 2009–2018 kaotas maailm 14 protsenti korallrahudest. Uuring tõestas ka, et see on pea eranditult seoses järskude mere pinnavee temperatuuri tõusudega. Korallrahud on koduks rohkem kui 25 protsendile kogu mereelustikust ning on seega kõrgeima bioloogilise mitmekesisusega ökosüsteemid maailmas. Mõningane lootus aga püsib, kuna korallrahud on küllaltki vastupidavad ning ilma suurte väliste mõjutajateta võivad ka taastuda. Selleks on vaja vaid globaalset koostööd kliimamuutuse peatamiseks.

Allikas: UN News

Teisipäev, 5. oktoober

Nobeli preemia füüsikas anti kolmele kliimamuutuse uurimist toetanud teadlasele. Laureaadid on jaapanlane Syukuro Manabe, sakslane Klaus Hasselmann ja itaallane Giorgio Parisi. Manabe tõestas 1960ndatel, et kõrgendatud süsihappegaasi kogus atmosfääris tõstab temperatuuri maa peal. Nobeli auhinna žürii sõnul lõi ta sellega aluse tänapäevaste kliimamudelite loomiseks. Hasselmann lõi mudeli, mille abil seostada kliimat ja kaootilisi ilmaolusid. Sellega lõi ta aluse, mille põhjalt sai hiljem tõestada kõrgenenud temperatuuri ja inimtekkelise süsihappegaasi seost. Parisi avastas peidetud mustrid kompleksetes korrapäratutes süsteemides. Kliimaga seostub see seetõttu, et kliima ise on korrapäratu kompleksne süsteem. See aasta on esimene, mil Nobeli auhind füüsikas anti kliimateadlastele.

Allikas: New York Times