Imporditud probleemide ja sümbolite kõrval domineerivad juba aastaid ka imporitud tähtpäevad. Kõikide international day of mõttetuasi kõrval on läänemaailma ja sotsiaalmeedia karuteene Eesti ühiskonnale ka Halloween. Selle tähistamine ei täida Eestis mitte ühtki tühimikku ning annab vaid täiesti ebavajaliku ettekäände end lädramällu juua.

Kui sind võluvad Halloweeni juures kostüümid ja kommi-pommitamine, siis palun, kadripäev ja mardipäev. Neid ei pea enam kaua ootama ka. Kui Halloween täidab sinu himu spookynessi ja traditsioonide järele, siis volbriöö on täiesti olemas. Mil see tähtpäev on samuti imporditud, siis vähemalt on sellega juba ka teisi traditsioone lisaks tühjale täisjoomisele.

Ja kui sa tahad iniseda, et kadri- ja mardipäeva ning volbriöö puhul on suht selgelt ette kirjutatud, kuidas riietuda võiks, ning sa ei saa nende raames riietada end oma lemmikkuulsuseks, siis keegi ei keela sul korraldada kostüümipidu ükskõik mis teisel kuupäeval aastast. Mulle ka väga meeldivad kostüümipeod, kuid musta riietatud ausalt-olen-vampiir-tüüpide ja sügisööks selgelt liiga lühikeste riietega ausalt-olen-kiisu-tšikkide rohkus Halloweeni-öö tänavatel ajavad mind oma ebaoriginaalsusega öökima. Muidugi hindan ma neid, kes on originaalsed ning päriselt pingutanud kostüümiga, aga neid hindaks ma ka igal teisel õhtul.

Eestis on pimedaid öid küll-ja-veel pärast oktoobrit ning aina pimedamaks läheb, mistõttu ei ole kõige spookym aeg siin isegi käes. Mida spookymat saab veel olla kui see, et kell 15.30 on õues juba põhimõtteliselt pime? Peame oma õuduspeod pigem talvisel pööripäeval kui hooajaline depressioon on end juba mõnusalt sisse seadnud ja jõuluteemast tegelikult juba kõriauguni. Vot siis on hea end pühendada kostüümi planeerimisele ja leidmisele ning käes on juba ka esimeste firmapidude jõulupakkidest saadud veinid ehk ka juua palju odavam.

Ja mis kana neil ameeriklastel kõrvitsatega kitkuda on? Näib, et kõige õõvastavam olekski end riietada kõrvitsaks, sest kunagi ei tea, mil nurga tagant mõni noaga koduperenaine välja hüppab ning su erkoranžist lihast teravaid hambaid välja voolima hakkab. Mitte ükski kõrvits pole kaitstud. Need ahistatud kõrvitsad on lihtsalt suur sümbol läänemaailma suhtumisest toiduraiskamisse. Paar päeva pärast Halloweeni lõpetavad kõik need hallitanud kõrvitsad prügikastis, kus nad nutavad taga oma algset potentsiaali saada maitsvaks kõrvitsapüreesupiks. Ning teist Halloweeni sümbolit, nahkhiirt, võib ilma suurema pingutuseta kohata iga Eesti hästi varustatud maamaja pööningul. Nahkhiired lihtsalt pole midagi nii müstilist või hirmsat, kui sa vähemalt korra elus neid ja nende nunnut piuksumist kohanud oled.

Seega, olgem eurooplased, aga saagem eestlasteks! Säilitame oma originaalsust! Tüütame naabreid mardi- ja kadripäeval! Riietume nõidadeks ja pidutseme spookylt volbriööl või igal teisel õhtul aastast! Ja jätame kõrvitsad rahule!

Siinkirjutaja tunnistab, et tema mõttekäik on suurima tõenäosusega sündinud pelgusest Halloweeniga seoses tekkiva üritusterohkuse ees ning FOMO eelhirmus tahaks ta, et Halloweeni pidusid üldse poleks, et ta ei peaks otsustama, millisele peole minna ja mida selga panna.