Müts maha nii artikli autori Y-69 kui ka kompromissitult vaba ajakirjanduse ees tolle artikli ilmutamise tõttu. Toetamaks Y-69 "kasulikku idiootsust" lisan oma vaatenurga teemale.

Helilooja L. Shestakovi õe memuaarides on kirjeldet kuis hilisem maailmakuulus helilooja Mihhail Glinka aprillis 1856 oma välismaale siirdumisel piiritõkkepuu Venemaa poolsel alal ennast alasti kooris ja maha sülitas, et taeva pärast mitte midagi venelikku kaasa võtta uude keskkonda astudes. Võib-olla ei midagi märgilist ega -ismilist vaid kõigest tundliku, masenduses loojanatuuri ja õilishinge hetkereaktsioon asjaolule, et tema ooper "Ruslan ja Ljudmila" hakatuseks jäise vastuvôtu pälvis Venemaal?

Üks kaasaegne nimekas Vene muusikakriitik on resümeerinud, et on kolm Vene ooperit milleta Vene muusikakultuuri saavutustest rääkimine on võimatu ning neist kahe autoriks (Ivan Sussanin ning Ruslan ja Ljudmila) on Mihhail Glinka. Kusjuures Ivan Sussanini, paralleelnimetusega Elu Tsaarile, faabulaks on vene talupoja poolt Poola vaenuväe vedamine hukatuslikku mülkasse oma elu hinnaga – Mihhail Glinka seejuures ise oli sügavate Leedu-Poola juurtega!

Kuigi igal ajastul leiab oma lombroosotsejaid vôi schikelgruuberdamise fänne, ma väidan, et Venemaa problemaatilisus (nagu mõnede arvates) ei seisne mitte seal resideeruva multietnilise rahvastiku hüpoteetilises väärakluses ex tunc e. mingis geneetilises hälbelisuses. Pigem seisneb kahetsusväärsus selles, et noosfääri fragment mida nimetatakse eufemistlikult vene kultuuriruumiks või Vene maailmaks vajutab oma pitseri (loe: kombed ja maneerid) tolle meelevallas olevale sootsiumile tervikuna nagu ka igale üksikindiviidile eraldivõetuna.

Võivad muutuda sealsed ühiskonnakorralduslikud formatsioonid, kuid muutumatuks läbi aastasadade on senini tolle sfääri enda üdialgupärane olemus jäänudki. Läänemaailma igatsus kiireloomulisest hea tsaari pukkipääsust on sestap lapsik lihtsustamine ka siis kui tolle kellegi nimi peaks olema nt. Navalnõi. Ei kujuta ette millised üldse sanktsioonid saaksid õgvendada Vene maailma v. tsivilisatsiooni ning kui kaua see aega võtaks. Selle kinnituseks alljärgnevad tsitaadid tolle sama Vene maailma suurtelt nimedelt endilt (minu kohmakas tõlkes).

"Kõige eredamalt ilmutab vene meel end lollustes".

"Venemaal ei ole keskmisi talente, lihtsaid meistreid, vaid on üksikud geeniused ja miljonid mitte kuhugi kõlbulikud inimesed. Geeniused ei saa midagi teha kuna puuduvad sellid, miljonitega aga pole midagi peale hakata kuna nendel pole meistreid. Esimesed on tulutud oma vähesuse tõttu, teised abitud kuna neid on liiga palju."

"Pole meil midagi tõelist, ainult surrogaadid, võrdkujud, kvaasi-ministrid, kvaasi-haridus, kvaasi-ühiskond, kvaasi-konstitutsioon, ja kogu meie elu on ainult quasi-una fantaasia...”

Vassili O. Kljutsevski, Sankt-Peterburgi Imperaatorliku Teaduste Akadeemia akadeemik 1900a, salanôunik.

"Mõistusega Venemaast aru ei saa..." Milline lõikav sarkasm arvestades ka seda, et "Vene ajalugu kuni Peeter Suureni - ainult üks leinatalitus, aga peale Peeter Suurt - üks kriminaalasi ja ainult."

Fjodor I. Tjuttsev, Vene lüürik, poeet, diplomaat, salanõunik.

"Kui ma uinun ja ärkan saja aasta pärast ja minult küsitakse mis toimub Venes, ma vastan: joovad ja varastavad".

Mihhail J. Saltõkov-Stsedrin, kirjanik, Rjazani ja Tveri asekuberner.

Väljendid nagu "nõukaaja pärand" ja "sovjett" peaks käibelt kaduma kui eksitavad, probleemi pisendavad ja tegelikkust moonutavad sõnakõlksud justkui oleks tegu mingi nähtusega mis alles peale bolshevike revolutsiooni Venemaal ca 100 aasta eest areenile ilmusid. 

Kasutatud Ukrainas Venemaa propagandasõjale vastuseks koostatud veebimaterjal: