“Tavaliselt oled sina optimistlik ja mina alla andnud,” ütles Whitney, kui ma paar minutit enne mänguaja lõppu Carolina 20-28 kaotussseisul otsustasin minna voodit ära tegema. Ei või seda sitta enam taluda, mõtlesin, defense tõi kõik võimalused kandikul kätte ja offense mängis kõik lihtsalt maha. Niikuinii Panthers ei suuda touchdown’i saada, sinna otsa two-point conversion ja siis veel kaitsta, et Minnesota enne mängu lõppu ei skooriks. Nope, not in a million years. Ja siis? Siis see kõik juhtus.

Kõigepealt 4th & 10 ehk Carolina neljas katse väljakul 10 jardi edasi liikuda, mängu lõpuni alla 2 minuti - õnnestus! Kogu kuradi 58 minutit kõik aina pillasid palli, aga selle ühe noolesöödu püüdis tight end Ian Thomas just täpselt nii, nagu tarvis. Seejärel Panthers touchdown ja two-point conversion (see on siis kui peale touchdown’i valid jalaga löödava lisapunkti asemel lisamängukorra ning kahe punkti saamiseks pead 2 jardi kauguselt palli viskama või kandma üle otsajoone) ja mäng läks seisul 28-28 lisaajale. Ja siis? No siis me kaotasime, sest Minnesota Vikings võitis mündiviske, lõpetas rünnaku touchdown’iga ja oligi kõik. Aga algus oli ilus, oh kui ilus…

Fantasy ka kaotasin, raisk. Philadelphia Eagles kaitse tegi hea mängu, minu wide receiver Mike Evans (Tampa Bay Buccaneers) suudeti täitsa lukku panna, tulemuseks vaid 4.70 fantasy punkti. Möödunud nädala oponendi QB oli Kyler Murray (Arizona Cardinals), kes lõpetas mängu 31.96 punktiga, minu Brady tõi sedapuhku vaid 17.98. Heaks otsuseks osutus Pittsburgh Steelers kaitsemängija Minkah Fitzpatrick, kelle vahetult enne mängu tiimi lisasin - 10 punkti nagu maast leitud. Aga sellega kõik hea piirdus, kaotusega kukkusin liigas seitsmendale kohale, mingi väga õnnelik pole ja Week 7 oponent ka ülemäära soodne ei paista.

Punktimasinast Cleveland Browns running back Nick Chubb on teist nädalat vigastusega väljas, mistap pidin oma võistkonda lisama parimad saadaval olnud RB’d Latavius Murray ja Devonta Freeman (mõlemad Baltimore Ravens) ning otsustamist vajab, kumb neist Chubb’i asemel väljakule saata. Üldse paistab Ravens vs Bengals selle nädala fantasy jaoks võtmemäng olevat, mõlemast meeskonnast mitu head meest mu tiimis. Cincinnati wide receiver Ja’Marr Chase on täielik loto, sama Marquise Brown’iga (Baltimore Ravens). Pingil on mul ka Jamison Crowder (New York Jets) ja Sterling Shepard (New York Giants), ent esimene on lotto to the max ja teine mängib Carolina vastu… üliraske teda mängu panna ja loota head tulemust, kui südamesoov on näha, kuidas Panthers kaitse Shepardi maha murrab ja ära sööb.

I've discussed the strong emotional connection I have with American football, even referring to it as "a good friend" if memory serves me correctly. Well, just like with a friend who can become a total pain in the ass, sometimes I need a break from this game. The reality is, loving and committing yourself to this beautiful, unpredictable sport means sometimes falling into short-term depressions. This is where I currently reside. As I predicted with certainty last week, I did indeed give the previously winless Copenhagen Chargers their first taste of victory in fantasy. I'm now in 10th place. However, fantasy results alone could never catapult me to this cave where apathy is my oxygen... no, only the Carolina Panthers have that power. We have lost 3 in a row and I have no energy or desire to even pontificate about what the problems are. It is just across the board BAD. Since our pathetic showing against the Vikings, I have had zero interest in anything remotely related to the NFL.

Lisette has even asked if she is allowed to put the TV on NFL Network - "Sure", I say, but she keeps the volume very low as she tries to navigate the minefield that is my total disillusionment. So that's where I'm at: no articles, no game highlights, no tweets, no hint of anything NFL related am I interested in. It was also a full moon this week and this certainly didn't help my mood. Passively violent and sleepy. This is where I'll be.

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

A post shared by NFL (@nfl)

Tegelikult ma arvan, et Whitney’l on veits PMS. Eelmisel nädala ütles ta mulle umbes midagi sarnast, mispeale käratasin, et olgu vait kui midagi mõistlikku öelda pole. Kui siis paar päeva hiljem tädi Moskvast kohale jõudis, poetasin mokaotsast, et “kallis, tõesti vist oli PMS”. Anyway, konverentside vaates on seis selline, et NFC (National Football Conference) esiviisikus endiselt undefeated Arizona Cardinals (6-0) ning ülejäänuil (Tampa Bay Buccaneers, Green Bay Packers, Dallas Cowboys, Los Angeles Rams) kirjas vaid üks kaotus. Tabeli lõpus kössitab võiduta Detroit Lions (0-6).

AFC (American Football Conference) esikohta hoiab Baltimore Ravens (5-1), nende järel rida 4-1 tiime ning konverentsi tagumises otsas ühe võiduga Jacksonville Jaguars, Houston Texans, Miami Dolphins ja New York Jets. Paar nädalat veel ja võib veidi julgemalt play-off paare ennustama hakata. Igaks juhuks hoian oma väikeseid räpaseid näpukesi tagasi ega hakka tuututama midagi sellest, kuidas minu meelest NFC kraadike kangem sel hooajal kui AFC, et Buffalo viis järgmist mängu on morsipidu, et Arizona tõehetk saabub hooaja teises pooles ning Tampa Bay marsib lõpuks ikkagi tüünelt Super Bowli.

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

A post shared by NFL (@nfl)

Ahjaa, salaja tegin eelmisel nädalal siiski ka ühe stupid bet’i ja kae õudu, see osutus hoopis lucky bet’iks - Miami Dolphins vs New York Jets panustasin 2€, et esimese veerandi võidab Miami ja mängu New York. Boom, 20€! Nii et nüüd meil on kahjuks jälle kakskümmend eurot, mida selle kuu lollustele raisata. Hetkel isutab see Ravens vs Bengals hirmsasti, Cinci on võimeline võitma, aga kui suurelt. Ütleme, et 13-18 punktiga, 5€ bet tooks võidu korral 65€, why not?

Lis, Whit & The NFL on iganädalane artiklisari Ameerika jalgpallist, muuhulgas tuleb juttu fantasy football liigast, tutvustame NFLi meeskondi ja mängijaid ning teeme panuseid tulemustele - often stupid, sometimes lucky.