Maailm põleb. Aga kus? Seda saad teada Ypsiloni iganädalasest keskkonna- ja kliimauudiste kokkuvõttest. See on kliimateemaline amuse-bouche, sest infot on palju, aga tähelepanu vähe. P.S. Sündmuste nimekiri ei ole ega üritagi olla ammendav.

Pühapäev, 31. oktoober

Glasgow’s algas ÜRO kliimakonverents COP26, kus osalevad üle saja riigi juhid. Eestist on kohapeal peaminister Kaja Kallas. Konverentsi nähakse kui viimast võimalust kliimamuutuse mõjude leevendamiseks. Seega võib seda kutsuda ka üheks ajaloo tähtsaimaks diplomaatiliseks kohtumiseks.

Konverentsi neli peamist eesmärki on: saavutada globaalne netonullheide 2050. aastaks ja püsida 1,5 kraadi soojenemise piirides; kohaneda, et kaitsta kogukondi ja looduslikke elupaiku; suunata vähemalt 100 miljardit dollarit igal aastal kliimamuutusega tegelemisse; viia lõpule Pariisi kliimakokkuleppe reeglite koostamine.

Kuigi kohal on mitmete suurriikide juhid, nagu UK peaminister Boris Johnson, USA president Joe Biden, Austraalia peaminister Scott Morrison, on mitmed neist ka puudu. Näiteks ei osale konverentsil Venemaa president Vladimir Putin, Hiina president Xi Jinping ja Brasiilia president Jair Bolsonaro.

Allikad: CNBC, COP26

Pühapäev, 31. oktoober

Samal ajal, mil oli algamas COP26 kliimakonverents, ei saanud mitmed Glasgow’sse ehk konverentsi toimumispaika reisida, kuna riigi lõuna ja ida osades möllasid tormid. Riigi kesk-ida piirkonnas Northamptonshire’is olevat lausa tornaadot nähtud. Reisitakistused tulid peamiselt raudteele langenud puudest ja kahjustatud elektriliinidest. BBC intervjueeritud kliimamuutuse teadlase Simon Lewise sõnul on see otsene meeldetuletus, et kliimamuutus tekitab ekstreemseid ilmasündmuseid ning me peame nendega õppima kohanema.

Mõned päevad varem tabas torm ka üht Šotimaa piirkonda, Dumfries and Gallowayd, kus üleujutuste mõjul said tugevalt kahjustada kaks silda ja mitmed inimesed evakueeriti.

Allikad: BBC(1), BBC(2)

Pühapäev, 31. oktoober

Tänavuse Atlandi ookeani orkaanihooaja jooksul on meteoroloogid pidanud ära kasutama kõik ette valmistatud tormide nimed. Laupäeval nime saanud torm Wanda on nimekirjas 21 torm sel aastal. Nimed on otsa saanud kaks aastat järjest, kuid see aasta on samas alles kolmas kord ajaloos, mil see juhtunud on. Eelmise aasta lõpuks nimetati ära 30 tormi ning aeg näitab, kas sel aastal samuti tuleb võtta kasutusele abinimekiri.

Allikas: New York Times

Allpool on näha torminimede lisanimekirja:

Reede, 29. oktoober

USA kesk-Atlandi piirkonda, kuhu jäävad näiteks New Yorgi, Virginia ja Pennsylvania osariigid ning pealinn Washington D.C, tabas reedel aeglane torm, mis ujutas taaskord tänavaid. Suures osas piirkonnast ennustati suurimaid üleujutusi kümnendite jooksul. Seni pole teateid suurematest õnnetustest või elektrikatkestustest.

Allikas: New York Times

Neljapäev, 28. oktoober

Hiina plaanib riigi elektrivajaduste täitmiseks hakata kaevandama veelgi rohkem sütt. Hiina laiendab kaevandamiskogust 220 miljoni tonni söe võrra, mis on 6 protsendine tõus eelmisest aastast. Samal ajal on Hiina juba praegu suurim söetootja ja tarbija, põletades aastas rohkem sütt kui terve ülejäänud maailm kokku. Otsusel söetootmist kasvatada on suur tagurpidine mõju Hiina püüdlustele võidelda kliimamuutuse vastu. Samuti on söetootmine ohtlik inimeludele nii otseselt kaevandustes kui kaudselt läbi õhusaastatuse.

Allikas: New York Times

Kolmapäev, 27. oktoober

Aastal 2024. võivad õhku tõusta esimesed täielikult vesiniku peal lendavad kommertslennukid. Ettevõte ZeroAvia on võtnud eesmärgiks arendada välja 19-kohaline vesiniklennuk, mis 2024. aastal hakkaks Londoni-Rotterdami vahet lendama.

Allikas: CNBC

Kolmapäev, 27. oktoober

E-kaubanduse gigant Amazon teatas veel kolme kliimamuutuse vastu võitlevasse start-upi investeerimisest, mis on osa ettevõtte lubadusest investeerida kliimamuutuse vastu võitlevatesse ettevõtetesse kaks miljardit dollarit. Seni on Amazon toetanud 11 ettevõtet. Üle maailma on sel aastal toetatud kliimatehnoloogia start-upe 32 miljardi dollariga, mis on rohkem kui 2020. aasta kogu kliimatehnoloogia sektorisse tehtud investeeringud.

Allikas: CNBC

Esmaspäev, 25. oktoober

Kui Pariisi kliimaleppe kõigi 195 liikmesriigi kliimaeesmärgid kokku liita, siis oleks kasvuhoonegaaside heide aastal 2030 siiski 16 protsenti kõrgem kui 2019. aastal, selgub ÜRO raportist. See omakorda kergitaks maailma keskmist temperatuuri sajandi lõpuks 2,7 kraadi võrra, mis on tunduvalt kõrgem kui praegune 1,5 kraadi eesmärk, mille saavutamiseks peaks 2030. aastaks süsihappegaasi heitekogused ülemaailmselt langema 45 protsenti.

Allikas: UN News