Afganistani kirdepiiri ääres asub Tadžikistani linn Horug. Kahte riiki ühendab kuulus Pamiri sild, mis kõrgub Panji jõe kohal. Jõgi ise toimib Afganistani ja Tadžikistani vahelise piirina. Pamiri rahvas, kes elab mõlemal pool jõge, olid harjunud silda tihedalt kasutama kauplemiseks, mis on peamiseks piirkonna  elatusallikaks. Afganistanis toimuva tõttu on aga sild ja piir kinni pandud. Tuhandete pamiride jaoks tähendab see elatise kadumist.

Mitmed perekonnad Afgaani poolel kannatavad. Kui Taliban Afganistanis võimu haaras, pani Tadžikistani valitsus kinni kõik piiriületuskohad. Horugi linnas elavad pamirid kasutasid silda, et näha teisel pool piiri elavaid sugulasi ja sõpru. Lisaks sellele sõltusid neist mitmed sealsest Aga Khani Fondi ehitatud turust, kus varem toimus elav kauplemine.

Pamirid äritsesid seal lähedalasuvatest järvedest ja jõgedest püütud kaladega, vürtsidega, käsitööna valmistatud rõivastega, vääriskividega, lilleseemnetega ning tee ja kuivatatud puuviljadega. Horugi elanik ja õpetaja Hikmat rääkis, et kohalikud käisid iga päev turul oma tooteid müümas. "Me tahame, et sild taasavataks," sõnas ta.

Panji jõgi Tadžikistani poolelt vaadatuna. Kauguses on näga Pamiri silda. Silma teritades võib näha ka, et Afganistani poolel on silla tippu heisatud valge Talibani lipp.

FOTO: Farhan Hotak

Pamiri sild oli Pamiri rahva jaoks elutähtis. Pole teada millal, või kas üldse Tadžikistani valitsus otsustab tunnustada uut Afganistani Islamiriiki ning silla taasavada. Selle ebakindluse sees kannatavad kohalikud pamirid.

Yayha Mohammadi on Afgaani kingsepp, kes läks Tadžikistani üle Pamiri silla kohe pärast Kabuli langemist Talibanile. Ta meenutas, kuidas varem käis ta igapäevaselt ja ilma probleemideta üle silla. "Varem sain ma vabalt tulla ja minna ja oma klientidega kohtuda. Ma ostsin Kabulist palju rõivaid ning müüsin neid Pamiridele Tadžikistani turgudel. Ma ei saa seda enam teha, sest piir on kinni, ja ma olen Tadžikistanis lõksus," ütles Mohammadi. Ta rääkis ka, et rõivaste hinnad on tõusnud nii palju, et tema kliendid pole nõus neid enam ostma.

Turg. 

FOTO: Farhan Hotak

Silla sulgemise järel proovisid mõned kohalikud piiri ületada illegaalselt, ujudes üle jõe ja puhates väikestel jõesaartel ehk darmorah’del kahe riigi vahel. Varsti kuulis sellest Tadžikistani armee, kes hakkas selle peale kasutama rohkem jõudu, et takistada kahe poole omavahelist suhtlust. See tuli üllatusena, kuna teadaolevalt pole Tadžikistani armee ja Talibani vahel otseseid pingeid.

Afganistani poolel Badakhshanis elavatel pamiridel pole enam lähedalasuvat turgu, kus oma kaupu müüa, sest suur osa nende klientidest tulid varem Tadžikistanist. Talve tulekuga pole Afgaani pamiridel ka leevendust loota – lisaks peamise sissetulekuallika kadumisele saabuvad varsti ka talvekülmad, mis Badakhshani mägises piirkonnas on eriti karmid.

Varem tagas Aga Khani Fond Badakhshanis abivajajatele toidu, mis oli ka ainus tugi, millele kohalikud said loota. Üks kohalik rääkis, et fond ongi ainus välismaine organisatsioon, mis on aidanud Afgaani pamirisid. Ka tänaseks suletud sild ehitati selleks, et aidata pamiridel kaubelda ja selle kaudu kergendada majanduslikke raskusi. Nüüd pole enam kindel, kas ka fond neile abi pakkuda saab.

Panji jõe kuivanud osa, kust inimesed mõlemast riigist salaja piiri ületavad.

FOTO: Farhan Hotak

Silla sulgemine võttis mitmetelt ära ka hariduse omandamise võimaluse. Tadžikistani Teaduste Akadeemia Horugi instituudi õppejõud Buzurgmehr rääkis, et ülikoolis on õpilasi nii Faizabadist kui Badakhshanist ning silla sulgemise tõttu ei saa nad enam koolis käia ja jäävad haridusest ilma. "Mõlemalt poolelt tahavad kõik, et piirid taasavataks. See ei mõjuta ainult poepidajaid, väikeettevõtjaid ja kohalikke, vaid ka meie laste haridus on kaalul," rääkis ta.

Piiri valvavad igal tänaval vormirõivais meeste parved. Siia on toodud mehi nii riigiarmeest kui välisvägede seast, et hoida silma peal nii olukorral tervikuna kui ka paariariigist üle tulevatel inimestel. Pamirid rääkisid mulle, et nad pole tundnud sellist hirmu ja kannatanud nii kõvasti vaimselt, füüsiliselt ja finantsiliselt alates Nõukogude aja lõpust. Keegi ei tea, millal sild taasavatakse või millal sanktsioonid lõpetatakse.