Maailm põleb. Aga kus? Seda saad teada Ypsiloni iganädalasest keskkonna- ja kliimauudiste kokkuvõttest. See on kliimateemaline amuse-bouche, sest infot on palju, aga tähelepanu vähe. P.S. Sündmuste nimekiri ei ole ega üritagi olla ammendav.
Esmaspäev, 8. november
Chennaid, India suurtööstuslinna tabasid pühapäevase suurvihma järel suured üleujutused. Ennustatakse, et vihm jätkub veel mitu päeva. Mitme sentrimeetrise veekihi all olevatelt linnatänavatelt evakueeruvad elanikud kummipaatide abil. Ühe ilmablogija sõnul pole Chennais säärast vihma nähtud 2015. aastast saadik.
Allikas: CNN
Heavy rain in #Chennai and along s/#SouthernEastern coast of India due to low pressure condition developing in Bay of Bengal. This cyclonic condition will lead to heavy rainfall on south eastern coastal plain of India. Urban flood may lead to loss of property & life. pic.twitter.com/AiJSdGdKcU
— Prof. Sheo Sagar Ojha Research Foundation (@ssojhageography) November 7, 2021
Esmaspäev, 8. november
Üks Šotimaa klubi hakkab 2022. aastal koguma tantsujõudu. Glasgow ööklubi SWG3 hakkab koguma tantsimisest ja suurest rahvasummast õhkuvat kuuma õhku ning seda kasutama ruumi jahutamiseks ja kütmiseks. See hoiaks kokku umbes 70 tonni süsihappegaasi aastas.
Allikas: BBC
Have you ever heard of dance energy? 🕺
— BBC Scotland News (@BBCScotlandNews) November 8, 2021
Glasgow nightclub SWG3 is set to trial technology that captures body heat from dancers to create renewable energy to heat up or to cool down the venue
Follow all the latest from COP26 👉 https://t.co/gLhl3N3RwW pic.twitter.com/czBa3hhtEV
Reede, 5. november
Samamoodi jätkates moodustaks maailma rikkaimad ehk üheprotsendikate igapäevaelu heited 2030. aastaks kogu emissioonidest 16 protsenti, nähtus Oxfami heategevusorganisatsiooni uuringust. Selle moodustavad näiteks personaallennukite, megajahtide ja kosmosereiside heited. Kui samasugune kasutus jätkub, paiskavad üheprotsendikad igal aastal inimese kohta õhku umbes 70 tonni süsihappegaasi. See on 30 korda rohkem, kui on vajalik, et hoida globaalse temperatuuri tõus 1,5 kraadi piires. Samal ajal paiskab vaeseim 50 protsenti inimese kohta õhku umbes ühe tonni CO2-te.