Vaktsiine ja ravimeid me ei armasta, neil on kõrvaltoimed. Seda me korrutame. Uurime järgi palju "sinepiplaastriusku" eestlane tegelikult, sall näo ette tõmmatud, retseptilettidest kraami koju tassib.

Igal aastal kuuleme meelevaldset statistikat selle kohta, mitu liitrit "külmarohtu" me eestlased iseendile teadmata aastas ära joome. Veidi alla 9 liitri absoluutselt puhast alkoholi on tavaliselt see number, mille me kõik, imikutest täiskarsklasteni aastas sisse valame. Meelevaldne on see põhjusel, et siia saabunud turistide tarbitud alkohol, samuti desinfitseerimisele, viinasokkidele ja muule kulunu kirjutatakse kõik eestlaste kõrist alla läinuks.

Kui aga juba "külmarohule" sellist statistikat tehakse, siis kui palju eesti elanikud aastas päris ravimeid tarvitavad? Tulemused peaksid ülevaatlikumad saama, vaevalt turistid siia kaugetelt maadelt meie eest me ibuprofeeni ära sööma sõidavad, ja ravimitest mingeid toimivaid ravisokke ka keegi ei tee. Kuna ravimisortiment on lai, siis alustame nendest artiklitest mis on meie pimedal ja rõskel laiuskraadil ellujäämiseks esmased.

Eestlast on laulurahvaks öeldud, aga ei, 5 minutit ravimiinfo lehel ütleb, et hoopis paratsetamoolirahvas. Ibuprofeeni läks meil peavaluaastal 2020 kokku 14,6 tonni. Paratsetamooli puhtal kujul aga tervelt 17. Pole nende numbrite peale ka midagi imestada - kui sul on 4 aastaaega ja ükski pole neist Vivaldi, mis sul siis nendele viirustele meelepärase pori, rõskuse ja lödi keskel üle jääb, kui väikese peavalu või palaviku üles viskab?

27.02.2020 teatati esimesest koroonaviirusse nakatunud inimesest Eestis. Järgmisel päeval ütles mikrobioloogia professor Irja Lutsar Postimehes, et testima peab ainult neid inimesi, kes on haiged ning et tema uut viirust ei karda, kuna maailmas on sellest palju ohtlikumaid. Sealtmaalt alanud ja nüüd juba lõputuna tunduv halb koroonaunenägu on oma piirangute ja nõuetega inimeste vaimse tervise proovile pannud. Mäletate, alguses olid linnatänavad tühjad, siis algas maskitrall, edasi vaktsiiniootus. Esimesed inimkaotused. Reisipiirangud, lendude tühistamised, kontsertide ärajäämine. Siis oli juba terve ühiskond lukus, ei saanud kinno, teatrisse, välja sööma minna, sõpradega kohtuda. Kodus töötamine, koduõpe lastega, mure lähedaste pärast, suur osa sellest kestab ja painab siiani. Seega keskendume neile ravimitele, milledest inimesed võiksid psüühhiliselt keerulistel aegadel haarata ja millede tarvitamine võiks loogiliselt võetuna seoses koroonapiirangutega suurenenud olla.

Rahustid

Eestlane laulis end vabaks, aga jorisemine rahulikuks ei tee ja erandolukorras tuleb teinekord tablett suhu pista. Rahvarahustiks peetav Xanax (alprasolaam) oli 2020 populaarsuselt number 2 rahusti ja seda sõi eesti inimene aasta vältel 2,61 kg. Kui võtta aluseks kõige nõrgem, 0,25 mg annus, siis panid eestlased aasta jooksul nahka 10 461 370 tabletti. Ravimiameti lehelt loeb välja, et seda tarvitab meil igapäevaselt ligikaudu 7 150 inimest. Aga hea uudisena Xanaxi tarvitamine tasapisi väheneb, 2020. aastal võrreldes eelmisega, lausa 145 inimese võrra.

Isiklik kogemus Xanaxiga leidis aset aastaid tagasi. Ühel närvilisel eluperioodil mulle väljakirjutatud pikaajalise toimega tabletid saavutasid efekti, et ma vaatasin hommikul aknast välja ja imestasin, kes mu auto remonditöökojast koju sõidutanud on. Vaevaliselt meenus, et see olin siiski mina ise ja et ma tundusin endale rooli astudes täiesti teovõimeline. Sest ajast on Xanax minu puhul menüüst maas ja selle asemel olen paaril rahustamist vajanud korral kasutanud mulle paremini sobinud Diasepaami.

Nii mõtlevad ka teised eestimaalased, populaarseimaks rahustiks 2020. aastal osutuski Diasepaam. Seda sõime koos ära 28 kg, kui võtta aluseks 5 mg-sed tabletid, siis sai seda aasta jooksul ühekaupa 5 603 465 korda suhu panna. Pidevalt tarbib Diasepaami 7 655 inimest ja 2020 lisandus eelmisega võrreldes 93 kasutajat. Kui vaja siis vaja, mis seal ikka, närvide rahustamiseks aasta jooksul 9 liitrit puhast alkoholi näost sisse ajada ei tundu kuidagi mõistlikumana. Rahusteid on teisigi, kokku läks meil neid vaimselt keerulisel 2020 aastal 37,8 kg.

Rahustite osas tuleb nentida, et inimene esimesel depressivsel koroonaaastal nende järgi liialt ei haaranud ja lisandus ainult üks eneserahustaja 1000 inimese kohta. 

Unerohud

Mis sa teed, kui sa oled oma igapäevased rahustid ära võtnud, aga und ei tule ikka? Proovid unejutuga, siis loed tund-poolteist lambaid, hommik läheneb ja ikka mitte midagi. Eestimaalane tõuseb sellise häda korral üles, kõnnib ravimikapi juurde ja õngitseb sealt ühe Immovane. Kui vaja, siis vaja. Ravimil on kõrvaltoimed, kõigel on, aga ega magamatus ka üleliia tervislik pole. 

Immovane toimeaine on zopikloon ja sellise toimeainega ravimit sõi eestimaalane 2020. aastal 61 kg. Kui võtta aluseks 7,5 milligrammised tabletid, siis neid tuli ühekaupa suhu panna 8 167 590 korral. Zopiklooni tarbib meil igapäevaselt 22 313 inimest ja esimesel koroonaastal lisandus neid 757.

Populaarsuselt teiselt kohalt leiab Zopitini, selle toimeaineks on zolpideem ja seda sõi siinne inimene 22 kg. 10 mg annustena manustemisel teeb see ühtekokku 2 946 213 tabletti. Igapäevaseid zolpideemi kasutajaid on meil 6 033 ja koroonaaeg lisas neid 505.

Ülejäänud droogide osa eesti inimeste unerohumaastikul on marginaalne ja kokku tarvitaski eestlane 2020. aastal 84 kg magamapanevat kraami.

Isiklik mõne aasta tagune kogemus piirdub Immovanega, see tagas hea une, aga kõrvalnähuna lõdvestas ravim kuigipalju silmalihaseid ja järgmisel päeval raamatut lugedes oli pilt veidi udune. See oli ka põhjuseks Immovane isiklikust ravimimenüüst mahakirjutamiseks.

Uinutite tarbimine pole kah võrreldes aastaga 2019 hüpet teinud, 1000 inimese kohta tuli juurde alla kahe uinuja. Seega tuleb tunnistada, et koroonamasendus eestimaalase unele liiga hävitavalt ei mõjunud.

Antipsühhootikumid

Siia rühma kuulub väga tõsiseid ravimeid ja inimestel on väga tõsiseid põhjusi nende võtmiseks, seega oleks siinkohal ilkumine näotu. Kokku kulus neid eestimaalastel 2020. aastal 913 kg. Kõige tarvitatavamaks, ehk rahvaantipsühhootikumiks kujunes Ketipinor.

Ketipinori toimeaineks on kvetiapiin, seda sõime kõik üheskoos 531 kilo ja kui võtta aluseks päevane doos ehk 400 mg, saime seda kokku manustada 1 329 603 korda. See teeb igale eesti elanikule doos aastas! Igapäevaselt võtab neid 3 628 inimest ja esimesel koroonaastal lisandus tarvitajaid 106 inimest.

Isiklikus ravimikapis on Ketipinor täiesti olemas, üks 25 mg tablett läheb noa all neljaks ja iga neljandik tagab pingelisel ajal ühe hästimagatud öö. Kulu on ca tablett-kaks kuus, kvetiapiin ei tee tavarahustite kombel zombiks ega tekita sõltuvust.

Antidepressandid

See kategooria tundub esimesele täispikale koroona-aastale tagasi vaadates huvitav, kuna keerulisel ajal ju eeldaks, et inimesed söövad antidepressante nagu leiba. Isiklik kogemus antidepressantidega on aastatetagune, ravimi nime ei mäleta. Kõrvaltoimena mäletan ravimi võtma hakkamisel alguses suurenenud närvilisust. Kokkuvõtteks muud kasutegurit, kui naissoo vähem atraktiivseks muutumine, ma enda puhul ei märganud.

Kõiki antidepressante kulus meil kokku 818 kg. Esimese koha hõivas toimeainega sertraliin varustatud ravim, seda tarbiti 146 kg ja 50 millgrammiste annustena sai seda manustada 2 930 224 korral. Igapäevaseid kasutajaid on 8 000, 2020 lisandus neid 824. 

Teise koha hõivas 190 tarbitud kilogrammiga venlafaksiin, mida 75 mg annustena arvestades, võeti sisse 2 539 530 korral. Igapäevaseid venlafaksiinitarvitajaid on 5 209 ja aastaga 2020 lisandus 598 sellest abi otsivat inimest.

Kogu antidepressantide rühma peale kokku lisandus aastas 2 937 inimest. See teeb kokku päris arvestatava koguse depressiooni, aga headmeelt teeb see, et inimesed otsivad oma probleemidele lahendusi õigest kohast.

Opiaadid

Opiaatide nimistusse paigutamine on kindlasti meelevaldne ja hoidku taevas meid selle eest, et meil neid elus, olgu siis sihipäraselt või mitte, tarvitada tuleks. Samas on opiaadid oma narkootilise toime tõttu maailmas üheks enimkuritarvitatavamaks ravimiartikliks, mistõttu oleks nende kasutamise suurenemine aastal 2020 kõnekaks faktiks.

Enim vaja läinud opiaadiks osutus oodatult kodeiiniga paratsetamool, neid müüdi eelmisel aastal 6 878 930 tükki.

Teiseks tuli valuvaigisti tramadool, mida tarvitati puhtal kujul suu kaudu 271,5 kg ja mis 50 mg kaupa võetuna annaks kokku 5 429 960 annust. Veeni süstiti seda 3992 grammi ehk 13 306 annust. Aastal 2020 kasutajate hulk ei suurenenud.

Kolmandale kohale asetus oksükodoon 20,4 kiloga, mis 10 milligrammiste annustena teeb 2 042 910 ühikut. Oksükodooni kasutas 2020. aastal 770 inimest, vajadus selle järele võrreldes eelmise aastaga märkimisväärset tõusu ei näidanud. Samas on vajadus oksükodooni järele viimase nelja aastaga pea kahekordistunud!

Kokku tarbis eestlane eelmisel aastal 7 tonni opiaate! Suur number ei näita paratsetamoolirahva oopiumilembust, vaid seda, et paratsetamoolirahvas saab apteegist paratsetamooli ka väikese koguse kodeiiniga varustatult osta.

Isiklik kogemus piirdub ühe annuse tramadooliga liigesevigastuse puhul. Süda läks sellest nii pahaks, et teise järele käsi enam ei sirutunud. 

Varia

ATH raviks mõeldud metüülfenidaati kulus 2020 a. 17,2 kg, seda kasutas 1574 inimest ja selle vajadus on meil aastaga 19% tõusnud. Ritalini ja Concerta nime all müüdav metüülfenidaat on amfetamiinile lähedane, kuid nõrgema psühhostimuleeriva efektiga ravim. Vaatamata sellele, et tegu on stimulandiga, mõjub metüülfenidaat hüperaktiivsetele inimestele hoopis vastupidi, neid rahustades.

Kus suitsu, seal ka tuld, opioidisõltuvuse raviks kasutatavat metadooni kulus 2020 a 13,5 kg ning seda kasutasid meil ca 1475 inimest. See on ca 70 inimest vähem kui aastal 2019 ja arvestades milleks metadooni kasutatakse, ei pruugi selle kasutatavuse kiire langemine kahjuks tervenemisesõnumiks olla.

Kokkuvõtteks võib järeldada, et kuigi eestlane oma ravimtopsi ei sülita ja tema rahvusravim on Paratsetamool, siis esimesel masendaval koroona-aastal ta oma kätt toimetulemiseks lisatablettide järele liialt ei sirutanud.

Jääb mulje, et paratsetamoolirahvas on nutikas, vaimsete probleemide lahendamiseks kasutatakse mõistlikke ravimeid ning sõltuvust ja ärajäämanähtusid põhjustavast kraamist hoitakse targu eemale.