KESKKONNAKIRI ⟩ Mis saab pärast katastroofi? Ja mida otsustati ennetamiseks?

Pühapäev, 14. november

India pealinna New Delhi koolid saadetakse nädalaks kaugõppele, kuna linna õhk on tõsiselt saastunud. Kaugtööle läheb ka linnavalitsus ning sama on soovitatud ka erafirmadele. Keelatud on ka ehitustegevus. Tihe sudu on linna katnud juba mitu päeva, kuna ilm on olnud tuulevaba ja õhk ei liigu. Olukorda teeb hullemaks linna lähedal kulu põletavad põllumehed.

Allikas: CNN

India's top court ordered New Delhi and other cities to work from home due to toxic smog — its first ever "pollution lockdown."

Toxic air particles hit 30x safe levels last week, linked to coal-fired power plants, vehicles and crop burning. Schools were also ordered closed. pic.twitter.com/OVpAOnXbYQ

— AJ+ (@ajplus) November 15, 2021

Pühapäev, 14. november

Mil suur osa maailmast valmistub kliimamuutuse mõjudega rinda pistma, on mitmeid piirkondi, kus halvim on juba reaalsuseks saanud. Üks neist kohtadest on Great Abaco saar Bahamal. 2019. aasta septembri esimestel päevadel tabas Bahamat orkaan Dorian, mis tabas enim just Great Abaco ja Great Bahama saari. Tänaseni on osa Great Abacost varemeis, sest humanitaarabi raha näol pole elanikeni jõudnud. Mitmed neist elavad siiani väikestes iglu sarnastes asenduskodudes ja kardavad uute orkaanide tulekut.

Vaata saarest videot: Sky News

This aerial footage of the Bahamas shows the destruction from Hurricane Dorian on Great Abaco Island https://t.co/y8mtZjZRBA pic.twitter.com/ajUn8rNqij

— CNN (@CNN) September 4, 2019

Reede, 12. november

Kliimamuutus kahandab lindude kehasid. Amazoni vihmametsas üle 15 tuhandet lindu 77st paiksest liigist 40 aasta jooksul jälginud uuringust nähtus, et alates 1980. aastast on pea kõikide sealsete linnuliikide kehakaal iga kümnendiga 2 protsenti langenud. Uuringust nähtus, et kolmandikul Amazoni lindudest on kasvanud nende tiivaulatus. Sama tendentsi on täheldatud ka Põhja-Ameerika rändlindude puhul. Põhjuslikkus seisneb tõenäoliselt vajaduses energiat säästa – kergem keha ja suurem tiivaulatus lubab lindudel õhus rohkem liuelda ning ei pea nõnda palju vaeva nägema. See omakorda tuleneb tõenäoliselt kliimamuutuse tõttu vähenenud ja kaugenenud toiduvarudest.

Allikas: CNN

Kolmapäev, 10. november

Tais pandi tööle maailma suurim vee peal heljuv päiksepark. Lam Dom Noi jõe Sirindhorni veehoidlasse ehitatud päiksepaneelide kogumik on umbes 70 jalgpalliplatsi suurune ning on võimeline tootma 45 megavatti elektrit. 145 tuhandest päiksepaneelist koosnev elektrifarm on ehitatud nii, et päiksevalgus siiski pääseks ka vee alla. Vesi ise jahutab paneele ning muudab päiksepargi 15 protsenti efektiivsemaks maa peal asuvate parkidega võrreldes.

Allikas: Interesting Engineering

“We use 145,000 solar panels covering 72 hectares of water surface.”

The world’s largest hydro-floating solar farm has begun generating power in Thailand, a country pushing to achieve carbon neutrality by 2050. Here’s how the hybrid system works https://t.co/8KHuYVDcCN pic.twitter.com/tdSQo0Ayiw

— Bloomberg Quicktake (@Quicktake) November 9, 2021

Teisipäev, 9. oktoober

Üks maailma juhtivaid fossiilkütuste tootjaid Shell plaanib lüüa käed Norra taastuvenergia firmaga Norsk Hydro, et koos rohelist vesinikku tootma hakata. Vesiniku tootmine tituleeritakse roheliseks, kui selleks on kasutatud taastuvenergiat. See aga teeb vesiniku tootmise praegu väga kalliks ning enamus vesinikust toodetakse fossiilkütuste abil.

Allikas: CNBC

Teisipäev, 9. oktoober

Lennukimootoritootja Rolls-Royce plaanib ehitada Suurbritanniasse 16 mini-tuumajaama. Üks tuumajaam oleks umbes kahe jalgpalliplatsi suurune, läheks maksma kaks miljardit naela ja toodaks miljoni majapidamise jagu energiat. Ehitust toetab 210 miljoni naelaga ka briti valitsus.

Allikas: New York Times

Providing clean affordable energy has moved a step closer with the creation of Rolls-Royce SMR Limited. #NetZerohttps://t.co/cJMPZ0nEbU pic.twitter.com/tka984yXmU

— Rolls-Royce (@RollsRoyce) November 9, 2021

COP26

Kliimakonverents lõppes nädalavahetusel ning need päädisid lubadustega, mille tulemusel soojeneb maakera sel sajandil 2,4 kraadi võrra eelneva 2,7 kraadi ennustuse asemel. See toob vaatamata pingutustele siiski kaasa ekstreemsed ilmaolud, sest on üle senise lubatud 1,5 kraadi. Sellegipoolest lubati konverentsil nii mõndagi, mis on samm paremuse poole.

Ligi 200 riiki allkirjastasid lubaduse lõpetada fossiilkütuste kasutamise ning vähendada kivisöe kasutust. Algse ingliskeelse sõnastuse järgi oleks lehvitatud lubadusega ka kivisöele headaega, kuid India suutis läbi suruda soovi asja pehmemalt sõnastada. Nii muutus “phase out” fraasiks “phase down”. Selle kokkuleppe nimeks sai Glasgow pakt. Seejuures lubasid 40 riiki siiski kivisöest ka täielikult vabaneda. Nende seas on näiteks Poola, Ukraina ja Vietnam.

Umbes 20 riiki lubasid lõpetada välismaiste fossiilkütuste tootjate toetamise. Nende seas ka suurimad toetajad USA, Kanada, Itaalia ja ka Taani. Üle 40 riigi nõustusid kaasa minema Suurbritannia juhitud plaaniga toetada mitmekülgselt puhtale ja taskukohasele energiale üleminekut. Nende seas USA, Hiina, India ja Austraalia ning Euroopa Liit tervikuna.

Lubati ka palju raha panustada kliimamuutuse vastu võitlemisse. Lubati 2030. aastaks lõpetada metsa raadamine. Lubati muuta põllumajandust jätkusuutlikumaks. Lubati muuta laevatransporti rohelisemaks. Lubati vähendada metaani emissioone 30 protsendi võrra aastaks 2030. Kaks maailma suurimat saastajat, USA ja Hiina lõid käed parema kliimategevuse nimel. Ja Ecuadori president lubas Galapagose saarestiku kaitseala suurendada pea poole võrra.

Nii et lubadusi tehti palju. Kas neist ka kinni peetakse ja kas neid järgmisel aastal COP27-l Egiptuses ka edasi arendatakse näitab ainult aeg.

Allikas: Sky News