Tehisintellekt (Artificial Intelligence, edaspidi: AI) on märkamatult meie igapäevaelu osaks saanud ning pole kahtlustki, et ta on siin selleks, et jääda. Näiteks juba praegu on pea igas kodus nutikõlarid ning üle poole nutitelefonide kasutajatest kasutab oma seadmetes häältehnoloogiat.

See on vaid mikroskoopiline osa sellest, mida tehisintellekt inimese heaks ära teha saab. Pole eluvaldkonda, kus see meid aidata ei saaks, olgu teemaks siis kliimasoojenemine, meditsiin, transport või energeetika. Mitte enam väga kauges tulevikus võtab tehisintellekt inimeselt tema tüütu ja rutiinse igapäevase töö, inimene varustatakse kodanikupalgaga ning ta saab pühenduda loomisele ning oma kaunite esteetiliste kirgede rahuldamisele.

Nüüd, tänu robotitele oleme lõpuks tõesti saamas need "supervõimed", mis meid liigina täielikult puu otsast alla tõstavad. Me saame juba saata, vastu võtta ning töödelda tohutul hulgal teavet peaaegu hetkega, aga kujutagem ette AI-häälliideseid internetiarengu järgmise sammuna ning häälkäskluste kasutamise võimalust kui igasugust vajaduse kadumist nii teksti kui helendavate ekraanide järele.

Juba täna kasutusel:

  • Sotsiaalmeedia (Spotify Discover weekly, TikTok, FB)
  • Veebiotsingud
  • Veebiostlemine ja -reklaam
  • Masintõlge
  • Koduseadmed (nt kallima otsa iRobot tolmuimejad)
  • (Isesõitvad) autod (Tesla jne)
  • Nutikad kodud, linnad ja taristud
  • Küberturvalisus

Robotid pole probleem, see on lahendus

Jah, hoopis inimene on probleem ning AI ja masinõppe arengupidur. Praegu saada olevate andmekogumite kesine kvaliteet ongi AI arengule kõige suuremaks takistuseks. Suurem osa tehisintellektile algoritmide õpetamiseks saada olevast materjalist pärineb pigem väiksematelt ettevõtetelt ja kogukondadelt kui tööstushiiglastelt ja see pudelikael takistab sektori üldist arengut. Asi on selles, et algandmekogumite AI poolt kasutatavateks struktuurideks muutmine, ehk siis sellisteks mida tehisintellekt õppimiseks kasutada saaks, on tohutult ressursimahukas.

Teine takistus, millega masinõppe areng silmitsi seisab, on tööjõupuudus. Tehisintellekt on liiga uus asi. Enamikku selle valdkonna inimesi vaevab vähene kogemus.

Kolmandaks probleemiks, mis inimesel korda ajada tuleb on see, et masinõppevõrgud koormavad liialt olemasolevaid salvestussüsteeme ja tehisintellekti võimaluste edendamiseks on vajadus tõhusamate andmekanalite järele.

Mis inimesest saab?

Robotiseerimine ei ole probleem, see on vajadus. Kui inimesed on teatud tüüpi tööjõukoormast vabastatud ja miinimumsissetulekuga varustatud, saavad nad oma elu paremini planeerida kui praegu, mil neil tuleb neile eluks antud aeg üksnes elamiseks vajaliku piisava rahasumma teenimise vastu vahetada.

Inimestest saavad tehisintellekti "tugiisikud". Robotid ei mõista emotsionaalseid nüansse ja konteksti (veel), seega peab tugiisik tagama, et tehisintellekt ei saadaks näiteks kogemata välja ohtlikku, solvavat, laimavat või viha õhutavat sõnumit.

Järjest suurenev sõltuvus tehisintellektist sätibki inimestele lihtsalt teistmoodi ülesanded - edaspidi vajame töötajaid, kes mõistavad roboteid konkreetsete ülesannete jaoks kohandada, samuti mehaanikuid, esteetilisi disainereid ja nii edasi. Tõenäoliselt läheb meil AI kõrval tarvis paljusid muidki, praegu isegi veel ennustamatuid oskusi.

Niisiis, kas inimesi saab asendada? Kindlasti mitte! Robotid võtavad teatud tüüpi ülesandeid üle, kuid inimesed jäävad siiski hindamatuks osaks tööjõust. Pealegi kui AI mingi sita kokku keerab, on tarvis, et keegi selle eest vastutaks.

Aga kui kõik ei lähe nii, nagu eeldame?

Töökaotus

BBC andmetel võib lähitulevikus automatiseerimise tagajärjel kuni kolmandik arenenud riikide tööjõust järk-järgult oma senised elatise teenimise võimalused kaotada. Ja mitte ainult poemüüjad ei kao ära. Finants- ja raamatupidamisspetsialistid ning muud sellised näikse olla samuti esimeses likvideerimisastmes. Wells Fargo, koguvarade järgi suuruselt neljas pank Ameerika Ühendriikides, ennustab 2019. aasta aruandes, et ainuüksi pangandussektoris võidakse kaotada kuni 200 000 töökohta. Covid-19 pandeemia ainult kiirendab AI kasutsuselevõttu, protsessid alates müügist ja lõpetades personaliga digitaliseeritakse ning automatiseeritakse vähendamaks inimeste füüsilistest kokkupuudetest tulenevaid terviseriske.

Järgmise paarikümne aasta üheks peamiseks ühiskondlikuks probleemiks ongi kujunemas see, kuidas tulla toime suure hulga töötuks jäänud inimestega. Juba praegu kaaluvad valitsused riiklikult toetatud ümberõppeprogrammide rakendamist.

Poliitaktivistid, eesotsas Andrew Yangiga Ameerika Ühendriikidest, koguvad tähelepanu ettepanekuga kehtestada kõigile kodanikele, olenemata nende sissetulekust, garanteeeritud põhisissetulek. 

Suure tõenäosusega oled sa aga juba tükk aega enne esimese kodanikupalga laekumist töötu.

Süvavõltsingud

Deepfake-tehnoloogia külvab tõelist õudu. Süvavõltsing, see on AI abil loodud võltspildid ja heli. Tehnoloogia tekitab muret selle võimaliku kasutamise pärast võltsuudiste, finantspettuste, väljapressimise ja ebasündsa sisu väljatöötamise juures.

Ühest küljest võimaldab tehnoloogia äärmiselt kasulikke rakendusi, näiteks õppematerjalide väljatöötamisel, niisamuti ägeda kunsti- ja meediasisu loomisel. Teisest küljest esitab deepfake-tehnoloogia tõsiseid väljakutseid ettevõttetele, kea peavad oma klientide autentsust eemalt kontrollima.

Me elame maailmas, kus meil ei saa olla enam kübetki kindlustunnet selle kohta, kes on kes ja mis on tegelikult mis.

Nullprivaatsus

Tehisintellekt on andmenäljas tehnoloogia – masinõpe tähendab seda, et AI algoritmid nõuavad andmeid, andmeid ja veelkord andmeid. Sinu kohta, kõigi kohta, kõige kohta.

Meil räägitakse privaatsuse rikkumistest enamasti sotsiaalmeedia ja e-kaubanduse kontekstis. Teemaks on olnud näiteks Facebooki lähenemine andmetele. Aga kes teab? Võimalik, et sekkumised ulatuvad sügavamale ning et valitsused jälgivad ja kontrollivad oma kodanikke massiivsete ühendatud digitaalsete ökosüsteemide kaudu. Näitena kasvõi Hiina sotsiaalkrediidisüsteem, mis kasutab näotuvastustehnoloogiat, kontrollimaks endi poolt võrgus jälgitavate inimeste tegelikku elu.

Kui lisada ülaltoodule tavalised andmelekked ja võimaliku häkkimise, võib end juba praegugi paragugi halval juhul nii mitmestki kohutavast võimalikust stsenaariumist leida.

Sul ei pruugi juba täna enam ühtegi saladust olla.

AI-relvad

2021. aastal vastu võetud eelarve kohaselt kulutab USA sõjavägi järgmisel aastal tehisintellektile ja masinõppetehnoloogiale üle 850 miljoni dollari. Avalikult kättesaadava info järgi pole teised maailma suurriigid kaugele maha jäänud ning AI-võidurelvastumine kulgeb täiskiirusel.

Keegi ei tea täpselt, mis juhtuma hakkab, kui algoritm vastutab selle eest, kas tulistada või taanduda. Ajal, mil ülemaailmsed tuumadesarmeerimislepingud on selgelt läbi kukkunud ja igas suuremas riigis töötatakse välja ülehelikiirusega relvi, pole hirmud tehisintellektiga varustatud relvade osas lihtsalt pastakast välja imetud.

Kujutage nüüd ette kui mõni nutikas vandenõuteooriatest innustunud maskivastane rakett ootamatult Vabaduse väljakul korraldatud piketile saabub...

Me võime peagi olla olukorras, kus teatud rakettidele ei meeldi juudid, teatud rakettidele moslemid ning kolmandatele homod. Ja mingile portsule mõtlevatest rakettidest ei pruugi me ka liigina liiga sümpaatsed olla.

Turukatastroof

Hirmsaimad asjad elus kipuvad ikka sealtpoolt tulema, kust neid kõige vähem oodatakse ja see võib ka tehisintellekti puhul niimoodi minna. Viimase kümnendi jooksul on algoritmipõhine kauplemine, mis tähendab finantsturgudel väärtpaberite ostmiseks ja müümiseks tehisintellekti kasutamist, valdavaks muutunud. AI abil kaubeldakse igapäevaselt miljardite dollarite ulatuses aktsiate ja võlakirjadega ning see avab uksed mitte ainult volatiilsusele, vaid ka reaalse turukrahhi võimalusele.

Piisab vaid sellest, et mõni turul olev muutuja näib algoritmi jaoks loogikast väljas ning kõik võib minna valesti. Selle võib algatada ükskõik mis, näiteks mingi turumanipulatsioon või võrguanomaalia. Tagajärjeks aga tehisintellekti väga kummalised otsused. Asjad, mis sellistest olukordadest tuleneda võiksid, oleksid hukatuslikud: pankrotti läinud ettevõtted, sularahata valitsused, majandustülid ning relvakonfliktid kogu arenenud maailmas.

AI poolt genereeritud kujutis ideaalsest rantjeest

Illustratsioon: AI / Ypsilon

Mõistuse taandarenemine

Me teame kõik, mis seisus on kosmonautide lihased kui nad orbitaaljaamast naasevad ja kui palju näevad nad vaeva, et neid taastada. Inimese keha on talle kasutamiseks ja kui ta seda ei tee, lakkab keha tasapisi toimimast. Täpselt sama lugu on inimese ajuga, mis on talle algselt looduse poolt selleks antud, et ta mõistaks paarilist leida ning et ta suudaks oma keha elushoidmiseks toitu sebida. Vaadake rantjeesid ja ärge kadestage neid - need on inimesed, kes on enda toidulaua kindlustanud, jalad seinale visanud, mõttetegevusest loobunud ning ajul seejärel tegevusetusest kärbuda lasknud. Endised ärksad inimesed võtavad nüüd elu teises pooles klaveritunde, korraldavad sõpradele raha eest valestimängitud klaveriõhtuid, tegelevad astrofotograafia, vaimsuse ja bodybuildinguga ning valmistuvad kosmoselennuks.

AI võtab meilt töö, neid kes ei suuda endid AI-le kasulikuks koolitada, õnnistatakse kodanikupalgaga, tegevuseta inimeste aju taandareneb ning lähitulevikus võime inimkonnana arvestatavas osas lollikarja kuuluda.

Kokkuvõtteks

Tehisintellekt on siin selleks, et jääda ja ilmselt me siiski saame oma supervõimed. Tõenäoliselt me ei pea mingist hetkest 5 päeva nädalas tööd vehkima ja saamegi viimaks endid loomisele ning oma kaunite esteetiliste kirgede rahuldamisele pühendada.

Ja kui kõik viltu veab, ju siis nii pidigi minema. Ega enne tehisintellekti vedas ka aeg-ajalt viltu. Tuleb tunnistada, et Atlantis oskas enesele ilma AI-tagi vee peale tõmmata ja nii dinosaurused kui liivlased said endist ka niisama, tehisintellektitagi lahti.