GOOGLE'IST INFO KUSTUTAMINE ⟩ Venemaa saadab kümneid tuhandeid taotlusi aastas, Eestis valitseb teadmatus
21. jaanuar 2022, 10:48
Igal aastal saadavad valitsusasutused üle maailma Google'ile kümneid tuhandeid taotlusi otsingumootorist info kustutamiseks, selgub Google Transparency Reportist. Viimase kahe aasta taotlustest üle poolte pärineb Venemaalt, esikümnest leiab aga ka näiteks Prantsusmaa ja Lõuna-Korea. Eesti taotluste mahtude poolest silma ei paista, ent osades riigiasutustes valitseb teadmatus, kes ja miks on taotlusi esitanud.
Google on pidanud alates 2009. aastast järge, kui palju ja mis põhjustel erinevad riigid otsingumootorist infot kustutada paluvad ning on seda läbipaistvuse huvides avaldanud alates 2010. aastast. Tegemist on tõusva trendiga – aja jooksul on taotluste maht sisuliselt kümnekordistunud. Riikide lõikes on välja toodud, milline asutus on taotluse esitanud ning mis põhjusel. Google värskendab andmeid iga kuue kuu tagant ning saadaval on kogu 2009. aastani ulatuv andmestik.
Alates 2019. aastast on Google'ile tulnud riigiasutustelt üle maailma108 128 taotlust info eemaldamiseks, neist pea 70 000 Venemaalt. Eesti on esitanud sel perioodil 18 taotlust, põhjanaabrid 26, Leedu 16 ning Läti 2. Iga infokillu kustutamiseks eraldi taotlust aga vaja pole.
Google'ile taotlust esitades peab olema välja toodud ka umbkaudne põhjus kirjete kustutamiseks. Ülal oleval graafikul on välja toodud detailne jaotus Venemaa taotlustest alates 2019. aastast. Üle 32 000 taotluse on saadetud seoses autoriõiguste rikkumisega, eriti märkimisväärne on 74 taotlust valitsuse suunal oleva kriitika kustutamiseks.
Taotlus on juhtumipõhine ning näiteks 2020. aasta teises pooles saatis Eestist Information and Communications Authority 4 taotlust, mille raames paluti 1352 kirje eemaldamist, millest Google kustutas vaid protsendi ning raporti kohaselt oli teine protsent juba eemaldatud. Ülejäänud 98 osas mingit tegevust ette ei võetud.
Suheldes erinevate riigiasutustega jääb selgusetuks, kes ja miks on saatnud Information and Communications Authority alt Googlele taotluse. Võiks eeldada, et tegemist on Riigi Infosüsteemide Ametiga, ent RIA pressiesindaja Seiko Kuik lükkab selle ümber viidates, et nende asutuse ingliskeelne nimetus on Information System Authority. «Uurisin veelkord selle kohta ning minu praeguse parima teadmise juures ei ole RIA neid taotlusi teinud. Sestap ma ei oska seda teemat ka kommenteerida,» sõnab Kuik. «RIA, täpsemalt meie CERT-EE osakond pöördub tavaliselt otse teenusepakkujate poole, kui veebist oleks tarvis eemaldada mõni pahatahtlik veebileht, näiteks mõni libaleht, mis proovib inimeste andmeid kalastada,» lisab ta.
Andmekaitse Inspektsiooni pressiesindaja Maire Iro selgitab, et suurem osa kõnealusel perioodil Google'ile tehtud pöördumisi puudutab üht konkreetset veebilehte, kus avalikustati isikuandmetega kohtulahendeid.
«Vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele võib süüdimõistvate kohtuotsuste registrit pidada ainult ametiasutuse kontrolli all ja selliste mitteametlike lehtede pidamine ei ole lubatud. Lisaks oli veebilehel avalikustatud aegunud infot. Pärast karistusandmete registrist kustutamise tähtaja saabumist asendatakse kohtulahendites inimese nimi initsiaalide või tähemärkidega. Sellised kohtulahendid olid aga sellel veebilehel nimeliselt leitavad. Tegemist oli mitteametliku veebilehega, mida hallati väljaspool Eestit,» sõnab Iro. Tema sõnul pöördusid AKI poole mitmed inimesed, kelle andmed on karistusregistrist kustutatud, aga kellega seotud kohtulahendid olid sellel lehel koos isikuandmetega avalikustatud.
«Veebilehe kontaktiks oli USA-s asuv ettevõte, kellele tegime järelepärimise võrgulehe registreerija ja/või veebimajutusettevõtte kohta käiva informatsiooni osas. Kahjuks ei ole me seni vastust saanud ning USA-s asuva ettevõtte suhtes ei saa Andmekaitse Inspektsioon kohaldada ka sunnimeetmeid. Alternatiivse meetmena nägime nende kirjete peitmist Google otsimootorist,» lisab Iro.
Lisaks pöördus AKI 2021. aasta esimesel poolaastal ühel korral Google'i poole seoses surnud isiku konto kustutamisega pärijate kaebuse peale.
Eesti kohtute kommunikatsiooni juht Kristi Kirsberg kommenteerib: «Meile teadaolevalt ei ole kohus ise Google'i poole pöördunud. Seega on ülimalt tõenäoline, et lahendisse on sisse kirjutatud, et menetlusosaline või kolmas isik peab teatud info täpsustamiseks või mahavõtmiseks ise Google'iga ühendust võtma.»
AKIst nenditakse, et ei ole eriti palju juhtumeid, mille puhul tuleb ametil Google'i poole pöörduda mõne kirje eemaldamiseks ning seda kahel põhjusel. «Esiteks, kuna otsingumootor peegeldab andmeid, mis on avaldatud kusagil mujal veebis, siis on mõistlik esmalt tegeleda andmed avaldanud veebilehega. Isegi kui Google eemaldab veebilehe otsingutulemuste seast, jääb see ju muidu alles algsele lehele ning seda on võimalik endiselt leida veebiaadressi järgi, sotsiaalmeedias jagades või teiste otsimootorite kaudu.»
«Teiseks on igal inimesel võimalik oma andmete eemaldamiseks otsingutulemuste seast ise otse Google'i poole pöörduda. Selleks on Google loonud lihtsa võimaluse – oma isikuandmete eemaldamiseks otsingutulemuste seast saab teha taotluse SIIN. Seda tasub kindlasti teha juhul, kui andmete avaldajat ei ole võimalik välja selgitada, temaga ei saa kontakti või see ei anna piisavalt kiiret tulemust,» selgitab AKI avalike suhete nõunik Maire Iro.
Protsess Google'iga suhtlemisel ei ole midagi keerulist. «Esitame Google'ile kirjalikus pöördumises menetluse käigus selgunud faktilised asjaolud ja õiguslikud põhjendused ning teeme ettepaneku andmete eemaldamiseks. Google esitab oma seisukohad samuti kirjalikult ning annab teada, kui andmed on üle vaadatud ja otsingutulemuste seast kustutatud,» lisab Iro.
Andmekaitse Inspektsioon soovitab inimestel oma andmete eemaldamiseks veebist esmalt ühendust võtta veebisaidi omanikuga. Kui andmete avaldajal pole olnud selleks õiguslikku alust, on inimesel õigus nõuda oma isikuandmete kustutamist. Selleks tuleb tal veebilehe pidajaga ühendust võtta. Pärast muutuse tegemist võrgulehel, uuendab end teatud ajatsükli jooksul ka otsingumootor.
Olukorras, kus inimese enda pöördumisi eiratakse või kui ta ei jää saadud selgitustega andmete avaldamise osas rahule, on tal õigus pöörduda kaebusega Andmekaitse Inspektsiooni poole. Andmekaitse Inspektsioon hindab rikkumise asjaolusid ning vajadusel kohustab võrgulehe pidajat andmeid lehelt maha võtma. Vajadusel võtame ühendust ka Google'iga, kui Google ei ole inimese enda taotlusele vastanud või põhjendatud taotlust andmete eemaldamiseks siiski ei rahulda ning vaidlusalused andmed endiselt Google'is leitavad on.
Õigus olla unustatud on üldkasutatav nimi õiguse kohta, mis kehtestati esmalt Euroopa Liidus 2014. aasta mais Euroopa Kohtu otsuse alusel. Kohus leidis, et Euroopa andmekaitseseaduse kohaselt on eraisikutel õigus paluda otsingumootoritel, näiteks Google'il, eemaldada teatud tulemused päringute puhul, mis on seotud inimese nimega. Eemaldamisotsuste langetamisel peavad otsingumootorid võtma arvesse seda, kas kõnealune teave on ebatäpne, ebapiisav, ebaoluline või liigne ning kas otsingutulemustesse alles jääva teabe suhtes on olemas avalik huvi. 2018. aastal jõustus EL isikuandmete kaitse üldmäärus, mille 17. artiklis on õigus andmete kustutamisele sätestatud sarnaselt õigusega, mida Euroopa Kohus tunnustas vanema seaduse alusel.
See õigus ei ole absoluutne, aga igal inimesel on õigus nõuda oma isikuandmete kustutamist, kui ta ei soovi enam nende töötlemist ja andmetöötlejal puudub õigustatud põhjus nende edasi kasutamiseks või säilitamiseks. Samuti saab nõuda unustamist siis, kui isikuandmete töötlemine on olnud ebaseaduslik.
Isikuandmete kustutamise õiguse kohta saab rohkem lugeda siit: https://www.aki.ee/et/eraelu-kaitse/andmete-kustutamine
Andmekaitse Inspektsiooni avalike suhete nõunik