GALERII ⟩ Martin Luiga tutvustab pildiraadiot "Aioleia"

1. Minu nimi on Martin Luiga. Olen endine kultuurirühmituse ZA/UM sekretär, endine kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks rahvusvahelise koostöö koordinaator (põhimõtteliselt sekretär) ja praegune kümne nimega kunstirühmituse sekretär, mille esimene nimi on Aiolos.

2. Minu formaalne kunstiharidus piirdub Kevade tänava kunstikooli ja mõneaastase õpinguga Tallinna Kopli Kunstigümnaasiumis. Õigupoolest on mul selle üle hea meel. Täna antava institutsionaalse kunstihariduse puudujääke on minu jaoks piisavalt lahti kirjutanud Tanel Rander oma Sirbis avaldatud artiklis „Kui turbiinid pöörlevad, aga vesi seisab”.

3. Kunstiline eneseväljendus on minu hinnangul suuresti kompulsiivne tegevus, miski, mida tehakse “otsekui” ilma põhjuseta – see on suhtlus iseenese ja maailmaga. Ka kunsti vaatamine on suhtlus iseenese ja maailmaga. Minu hinnangul kujundavad kultuuriobjektid (raamatud, filmid, seriaalid, pildid, internetinaljad, muusika) olulist osa inimese subjektiivsest hoiakust maailma suhtes.

4. Minu põhilseks kunstilise eneseväljenduse vormiks viimase kümne aasta jooksul on olnud Facebookis peetavad pildialbumid oma või leitud piltidest, esseistlikud kirjutised, kogutud tsitaadid. Olen tegelenud ka paberilõikega ja vähesel määral maali või joonistusega.

5. Viimasel aastal olen eriti süvenenud ühe pildirea viimistlemisse. See jutustab ühte lugu, mis on juhtunud minu endaga. Peaasjalikult käsitab see emotsioone, nii et tegu on pigem piltluule kui pildilise proosaga. Saab ka öelda, et tegu on fotokollaažiga.

6. Siin avaldan kaheksa esimest seeriat, mis on neljandas viimistlusjärgus. Kokku on antud projektis materjali vähemalt neli korda rohkem. Lõpp-punkti ei ole mul tavaks seada – see tuleb, kui see tuleb.

7. Projekt on juba praegu mitu nime leidnud:

NATIONAL MIXTAPE: ART IS A HOLE IN THE WORLD

ME PEAME ARMASTAMA OMA KODUMAAD

AIOLUS JA SOSIN

AIOLEIA

Projekti saab jõudumööda toetada näiteks siin: Martin Luiga is creating Art | Patreon. Väljatrükkide soetamiseks tuleb mind isiklikult üles otsida (internetist, luiga.martin@gmail.com). Samuti tahan tänada kõiki, kes on mind toetanud. Eriti tahaksin välja tuua Tanel Randeri, kes ütles, et mul on “seljaajuga vaatamise pildid” ja Robert Kurvitza, kes ütles, et ma olen “Eesti ainuke “weird twitter artist”.

8. Ilus oleks, kui nimesid oleks lõppkokkuvõttes kümme. Kümme on minu jaoks tähtis number, see sisaldub vanimas teadaolevas läänemeresoomekeelses (karjalakeelses) tekstis, mida nimetatakse tohtkirjaks number 292. Seda peetakse pikseloitsuks ja see ütleb, et jumolanuoli on kümme ja et see nool on jumala oma. Minu arvates on see jumala nool inimene. Koos sellega, kes seda hoiab, on kokku üksteist. Numbreid on üldse tore lugeda, näiteks füüsilisi harjutusi tehes. Numbrite peale saab loota, nad on kogu aeg üsna ühesugused.

9. Projektis on väga tähtsal kohal (levi)muusikalised viited. Levimuusika diskursus on tänapäeval tohutult organiseerimata ja vähemalt iseenda jaoks on tore jõudumööda selle organiseerimistegevusega tegeleda.

10. “Seal, kus midagi pole, loe: armastan sind”. Simone Weil