KESKKONNAKIRI ⟩ Mis teeb põlengu sürreaalseks? Ja mis leiti rannikult?
/nginx/o/2022/02/11/14359642t1h5589.jpg)
24. jaanuar 2022, 17:59
Maailm põleb, upub ja sulab. Aga kus? Seda saad teada Ypsiloni iganädalasest keskkonna- ja kliimauudiste kokkuvõttest. See on kliimateemaline amuse-bouche, sest infot on palju, aga tähelepanu vähe. P.S. Sündmuste nimekiri ei ole ega üritagi olla ammendav.
Pühapäev, 23. jaanuar
Californias Monterey maakonnas lõõmab suur maastikupõleng. Ametnikud on nimetanud põlengud sürreaalseks, sest möödunud kuud on olnud pigem märjad ning põlengu piirkonnas pole pea et ühtegi suurt maastikupõlengut varem olnud. Põlengu tõttu pidid evakueeruma umbes 500 inimest ning suleti maantee. Pühapäeva õhtuks oli põleng suuresti piiratud, kuid sellegipoolest sai kannatada umbes 600 hektarit maad. Maha põles teadaolevalt üks hoone.
Evacuees shot this video as they were leaving the Palo Colorado canyon area in Big Sur. #ColoradoFirehttps://t.co/8o7t7TUx7I pic.twitter.com/GeDV5TNHBC
— KSBW Action News 8 (@ksbw) January 22, 2022
Reede, 21. jaanuar
Peruu randu katab ulatuslik naftareostus. Hispaania energiafirma Repsol, mille torudest leke alguse sai, süüdistab lekkes Tonga vulkaanipurske mõjul tekkinud hiidlaineid. Peruu valitsuse hinnangul lekkis ookeanisse umbes 6000 barrelit naftat, mis reostas umbes 1,7 miljonit ruutmeetrit maad ja 1,2 miljonit ruutmeetrit ookeani. Reostuse koristus kestab vähemalt veebruari lõpuni. Peruu valitsus nimetas reostus keskkonnakatastroofiks ning sellel on ka suured majanduslikud mõjud kohalikele elanikele, kes ookeanist elatise teenimiseks koorikloomi ja kalu püüavad.
Allikas: Reuters
An oil spill off Peru, stemming from the Tonga volcano eruption, is the country's "worst ecological disaster," officials say.
— Bloomberg Quicktake (@Quicktake) January 20, 2022
Roughly 6,000 barrels of oil were spilled, shutting beaches and halting fishing in South America https://t.co/xYX0Uvl742 pic.twitter.com/K1GfS8plMn
Reede, 21. jaanuar
Esimest korda tuvastati nanoplasti reostus mõlemalt pooluselt. Kuigi mikroplasti on leitud juba pea et igalt poolt maailmast, siis nanoplasti, mis on väiksem ja mürgisem, leiti esimest korda. Gröönimaa jääkatte tuuma uurimiselt tuvastati, et nanoplast on piirkonda reostanud juba vähemalt 50 aastat. Leitud nanoosakestest veerand pärines autorehvidest. Teadlaste hinnangul jõuab nanoplast Gröönimaale tuulega, Antarktikast leitud osakesed aga ookeanihoovustega. Antarkikast leiti ka neli korda rohkem nanogramme nanoplasti millimeetri kohta kui Gröönimaalt.
Allikas: The Guardian
The North and South Poles - the most isolated places on Earth - are marred by our toxic consumption.
— Green Liberal Democrats 🔶 (@GreenLibDems) January 22, 2022
Nanoplastic pollution was found in the ice core as far back as 1965, with the vast majority being polyethylene particles from single use plastic bags and packaging. pic.twitter.com/l3wOo3sq8R
Neljapäev, 20. jaanuar
2017. aastal murdus Antarktika küljest jäämägi, mis sai nimeks A68. Ühel hetkel oli see maailma suurim jäämägi – Antarktikast lahti laskmise hetkel oli selle pindala 6000 ruutkilomeetrit ehk umbes kuue Hiiumaa suurune. 2021. aasta esimeseks pooleks oli see aga sulanud. Triljon tonni jääd kadunud ja maailmameri sai selle sulamisest iga päev 1,5 miljardi tonni magevee jagu rikkamaks. Teadlased veel uurivad A68 mõju, kuid varasemad sarnased jäämäed on näidanud, et see magevee kogus mõjutab kohalikke hoovuseid ning nende laiali kantav mineraalne ja orgaaniline materjal mõjutab bioloogilisi protsesse.
Allikas: BBC
A68 was, for a short period, the world's biggest iceberg. It broke free from Antarctica in 2017, but had vanished by early 2021. One trillion tons of ice, gone.https://t.co/BgsP402GMP pic.twitter.com/nLVaBam3AC
— Stuart Wallace (@StuartLWallace) January 20, 2022
Neljapäev, 20. jaanuar
Tahiti saare ranniku lähedalt leiti üks maailma suuremaid korallrahusid. Üle umbes kolme kilomeetri ulatuvad roosikujulised korallid asuvad rohkem kui 30 meetri sügavusel. Sellist sügavust nimetatakse videviku-tsooniks, millest palju ei teata ja kust varem korallrahusid leitud pole. Tänu nii sügaval asumisele aga on korallrahu kaitstud kliimamuutusest tingitud valgenemise eest, mis on mitmeid teisi korallrahusid tabanud.
Allikas: UN News
A scientific research mission supported by @UNESCO discovered one of the largest coral reefs in the world off the coast of Tahiti.
— UN News (@UN_News_Centre) January 20, 2022
The pristine condition of the rose-shaped corals and their extent make them a valuable find. https://t.co/cdvB97KAIj pic.twitter.com/wFBWqbBtju
Teisipäev, 18. jaanuar
Loode-Afganistani tabas esmaspäeval topelt-maavärin. Badghise provintsis toimus esimene, 4,9 magnituudiline maavärin kell kaks päeval ning kaks tundi hiljem teine, 5,3 magnituudiline maavärin. Enne maavärinaid oli piirkonnas mitu päeva vihma sadanud, mistõttu olid sealsed mudatellistest majad vigastustele vastuvõtlikumad. Teisipäevaste andmete järgi sai maavärinas surma 27 inimest. Suurem osa neist kokku varisenud majade alla lõksu jäämise tõttu. Ametnike sõnul sai kahjustada üle 700 maja ning kannatanute arv veel tõenäoliselt kasvab, kuna mitmed pered on rusude all lõksus.
Kannatada saanud piirkond on küllaltki eraldatud ja pole lihtsasti ligipääsetav. Seetõttu ootasid elanikud kaks päeva pärast õnnetust abi ning pidid elama lageda taeva all või telkides keset talvekülma.
Allikad: New York Times, The Straits Times
At least 27 people, including children, were killed by two earthquakes that hit Afghanistan before dawn on January 17. pic.twitter.com/3XOQ4ByG3H
— South China Morning Post (@SCMPNews) January 19, 2022
Teisipäev, 18. jaanuar
USA suurim naftafirma Exxon Mobil teatas eesmärgist jõuda 2050. aastaks netonullheiteni. Exxoni sõnul liiguvad nad tootmises taastuvenergia kasutamise peale ning lõpetavad metaani põletamise ja õhku paiskamise. See eesmärk kätkeb aga ainult firma enda tegevusi ning ei võta arvesse ettevõtte klientide ja nende toodete edasisi heitmeid, mis on suuremad kui firma tootmisest tekkivad emissioonid. Mitmed Euroopa naftafirmad on oma netonullheitmete plaanides seda ka arvestanud, mis reeglina tähendab õhust süsinikupüüdmist rohkem, kui seda sinna paisatakse.
Allikas: The New York Times